Kaks aastat tagasi Abja-Paluoja neli üsna õnnetus seisus katlamaja ja kehva kaugküttetorustiku enda kätte saanud SW Energia OÜ võib ametlikult kuulutada, et kogu soojasüsteemi uuendamine, mis võttis ligi miljon eurot, on lõppenud. Pikemalt kirjutas Abja-Paluoja kaugküttevõrgust ajaleht Sakala. Pildimaterjal nähtav SW Energia kodulehe galeriis.
SW Energia alustas augustis 2020.a. Abja-Paluojas kaugküttevõrgu kaasajastamist. Mahuka projekti eesmärgiks oli ühildada seni 4 eraldiseisvat katlamaja uute ühendtorustikega ning rekonstrueerida Kastani tänava katlamaja. Ehitustööde tulemusena vahetati välja peaaegu 1800 m ulatuses vananenud torustikku. Vana ja halvas seisukorras olnud soojustorustiku lõigud asendati uue eelisoleeritud torustikuga. Tööde käigus kahjustada saanud haljastus ja asfaltteed taastati käesoleva aasta…
SW Energia alustas augustis Abja-Paluojas kaugküttevõrgu kaasajastamist. Mahuka projekti eesmärgiks oli ühildada seni 4 eraldiseisvat katlamaja uute ühendtorustikega ning läbi selle kohaliku kaugküttevõrgu energiatõhusamaks ja töökindlamaks muutmine. Ehitustööde tulemusena vahetati välja peaaegu 1800 m ulatuses vananenud torustikku. Vana ja halvas seisukorras olnud soojustorustiku lõik asendati uue eelisoleeritud torustikuga. Torustike rekonstrueerimistööd tähendavad enamasti seda, et vana…
SW Energia täitis oma lubaduse ja rekonstrueeris Rakkes Metsa ning Staadioni tänava katlamajad. Projekti toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Kahe katlamaja ehitustööde maksumuseks kujunes üle 800 000 euro, millest ca 45 % (365 450 eurot) tuli toetusena Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. SW Energia on olnud Rakke aleviku soojatootja juba alates 2016/2017 hooajast. Kuna senised katlamajad olid amortiseerunud ja ebaefektiivsed, alustas…
Praegune Sindis turbal töötav katlamaja on vana ja väsinud. See on üks vanemaid katlamajasid, mille abil SW Energia täna sooja toodab. Sindi linna kaugküttevõrgu peamisteks probleemideks on amortiseerunud turbakatlamaja ja suur osa soojustorustikust. Lisaks on süsteemis ka veel gaasikatlamaja, mida gaasi kalli hinna tõttu kasutatakse ainult suuremate külmade puhul tippude katmiseks, kuid selle seisukord on…
Uuest kütteperioodist hakatakse Arukülas sooja tootma uues hakkepuidukatlamajas, soojahind läheb odavamaks. Aruküla hakkepuidukatlamaja on kolmas, mille SW Energia tänavu Ida-Harjumaal tööle paneb. Talvel valmis Raasiku katlamaja, kevadel alustati soojatootmist Kehra uues katlamajas. „Soovisime Aruküla uue katlamaja käivitada juba jaanuaris, kuid kahjuks ei suutnud esialgu kavandatud graafikust kinni pidada,“ märkis SW Energia Harju piirkonna juht Alari…
SW Energia alustas juulis Puhjas kaugküttetorustiku kaasajastamist. Mahukate rekonstrueerimistööde raames vahetatakse välja ligi 2,1 km ulatuses vananenud torustikku. Ehitustööde tulemusena paraneb Puhja kaugküttevõrgus varustuskindlus ning vähenevad trassi soojakaod. Endine katlamaja, Peat Mill OÜ turbabriketitehas, asus aleviku piirest väljaspool ja soojus juhiti aleviku kaugküttevõrku peamagistraali kaudu. Peamagistraal paiknes aga madaltugedel ja oli valdavalt maapealse paigutusega,…
Suure rõõmuga saame teatada, et SW Energia kõige innovatiivsem katlamaja Kehras on valmis! Avatud uste päev toimus 28. mail, mil katlamaja uksed olid kõikidele huvilistele avatud. 2015. aastal võitis ettevõte Kehra kaugküttepiirkonna soojatootmise konkursi ning sellest lähtuvalt tuli kolme aasta jooksul ehitada Kehrasse uus katlamaja. Selle rajamine algas möödunud aasta alguses, ehitas OÜ Märja Monte,…
Kehra kaugküttevõrgus valmis uus hakkpuidukatlamaja. Katlamaja rajamine läks maksma 2,3 miljonit eurot, millest poole eraldas KIK ELi Ühtekuuluvusfondi toetusrahast ning teise poole investeeris SW Energia oma vahenditest. Uude katlamajja paigaldati kaks katelt, mille koguvõimsus on 5MW ja veel 1MW suitsugaaside pesur, mis suunab suitsugaasi jääkenergia tagasi küttevõrku. Lisaks paigaldati reservi 6MW võimsusega põlevkiviõlikatla, mis katab…
Seni Mistra-Autexist sooja saanud kooli, lasteaeda, spordihoonet, rahvamaja, tervisekeskust, Coopi kauplust ja kooli kõrval asuvat kortermaja hakati jaanuari lõpus kütma osaühingu SW Energia uuest hakkpuidu katlamajast. Toasooja toodab innovaatiline biokütusel töötav hakkpuidukatel, mis tagab tarbijatele stabiilse, soodsa ja keskkonnahoidliku kodusoojuse. Uus katlamaja on madalate hoolduskuludega ja täisautomaatne. Raasikule Coopi kaupluse ja tervisekeskuse tagusele maa-alale hakati…
Möödunud aasta lõpust kütab Harku aleviku 12 hoonet täisautomaatne biokütusel töötav katlamaja Tänaseks toodab Harku soojavõrgus toasooja innovaatiline biokütusel töötav hakkpuidukatel, mis tagab tarbijatele stabiilse, soodsa ja keskkonnahoidliku kodusoojuse. Uus katlamaja on madalate hoolduskuludega ja täisautomaatne. „Igapäevaselt ei teki lisakulu kallite inimtöötundide näol ning võimalike ohtude eest hoiatab arvuti meie hooldustehnikuid juba enne probleemi tekkimist,“…
Käesoleva aasta sügisest kütab Haiba kaugküttevõrgus täisautomaatne biokütusel töötav katlamaja Tänaseks toodab Haiba soojavõrgus innovaatiline biokütusel töötav hakkpuidukatel, mis tagab tarbijatele stabiilse, soodsa ja keskkonnahoidliku kodusoojuse. Uus katlamaja on madalate hoolduskuludega ja täisautomaatne. „Igapäevaselt ei kulu meil lisaraha kallitele inimtöötundidele ning võimalike ohtude eest hoiatab arvuti meie hooldustehnikuid juba enne probleemi tekkimist,“ ütles SW Energia…
Käesoleva aasta sügisest kütab Olgina kaugküttevõrgus täisautomaatne biokütusel töötav katlamaja. Soojatootja ootab kõiki huvilisi avatud uste päevale Tänaseks toodab Olgina soojavõrgus katlamajanduse viimase sõna järgi ehitatud biokütusel töötav hakkpuidukatel, mis tagab tarbijatele stabiilse, soodsa ja keskkonnahoidliku kodusoojuse. Uus katlamaja on madalate hoolduskuludega ja täisautomaatne. „Igapäevaselt ei kulu meil lisaraha kallitele inimtöötundidele ning võimalike ohtude eest…
Tõrva valla soojamajanduse ohjad võttis sel sügisel enda kätte kogenud soojatootja SW Energia OÜ, mis opereerib edaspidi kõiki lokaal- ja kaugkütte katlamaju. Juba 2006. aastat opereerib SW Energia Ala aleviku katlamaja. Tõrva linnas tegutsetakse aga aastast 2013, kus tänaseks on ehitatud nii uus täisautomaatne keskkonnasõbralik hakkpuidukatlamaja kui teostatud trasside renoveerimine. Kas teadsid aga, et Tõrva…
Kui seni on Puhja aleviku korteritesse toasoojus tulnud süsteemist, mis suures osas pärineb 1970. aastatest, siis nüüd kavatseb sealne soojustootja SW Energia euroraha toel rajada uue kaugküttetorustiku ning püsti panna moodsa katlamaja. Hiljuti sai SW Energia Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) kinnituse, et Puhja soojusvõrgu ajakohastamiseks tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 671 950 eurot. Teist sama palju lubab…
Sindi linna soojamajandusest Eesti asub geograafiliselt sellisel laiuskraadil, kus on selgelt neli erinevat aastaaega. Ehk siis meil võivad olla väga palavad suved nagu tänavune, kuid samuti võivad olla väga külmad talved, mis omakorda tähendab, et meie elamute küttesüsteemid ja soojaga varustatus peab olema põhjalikult läbimõeldud, stabiilne ja väga heal tasemel. Seejuures peab toasooja hind olema…
Võnnus alustas alates sellest suvest soojatootmist Eesti kapitalil põhinev soojamajandusettevõte SW Energia OÜ, kes plaanib Võnnu katlamaja põhjalikult rekonstrueerida. Jaanuaris võitis SW Energia Võnnu valla poolt korraldatud riigihankel rendikonkursi uue soojustootmisvarade rentniku leidmiseks. Valla eesmärk oli leida valla kaugküttevõrkude jaoks uus soojatootja, kes suudaks kaasata investeeringuid ning rekonstrueerida vana ja amortiseerinud katlamaja. SW Energia sobis kosilaseks…
Eelmise kütteperioodiga lõpetas Haiba kaugküttetaristu opereerimise valla kommunaalettevõte Haiko Teenused OÜ. Kernu vald viis läbi hanke, mille eesmärgiks oli soojusenergia tootja ja müüja leidmine Kernu valla Haiba kaugküttepiirkonna elanikele. Oleme leidnud koostööpartneri, kes tegeleb tulevikus soojatootmise ja müügiga Haiba kaugküttepiirkonnas. Alates järgmisest kütteperioodist on antud olemasolev katlamaja aadressil Kuuse tee 7 hoone ja rajatised ning…
Aasta alguses läheb Paikuse kaugküttevõrk üle kaugloetavatele arvestitele, mis muudavad teenuse mugavamaks, toovad kaasa senisest täpsema statistika ja kiirema asjaajamise. Tavapärase soojusarvesti kolm eri näitu tuleb mõõtja ekraanilt maha vaadata ja üles kirjutada ning siis omakorda soojatootjale edastamiseks arvuti taga uuesti sisse tippida. On tähtis, et seda tehtaks iga kuu just viimasel päeval ning et…
