Uuest kütteperioodist hakatakse Arukülas sooja tootma uues hakkepuidukatlamajas, soojahind läheb odavamaks.
Aruküla hakkepuidukatlamaja on kolmas, mille SW Energia tänavu Ida-Harjumaal tööle paneb. Talvel valmis Raasiku katlamaja, kevadel alustati soojatootmist Kehra uues katlamajas.
„Soovisime Aruküla uue katlamaja käivitada juba jaanuaris, kuid kahjuks ei suutnud esialgu kavandatud graafikust kinni pidada,“ märkis SW Energia Harju piirkonna juht Alari Tõnissoo.
Arvatust kauem kestis nii projekteerimine kui ka ka nulltsükli tööd ehk vana hoone lammutamine ja uuele vundamendi tegemine.
SW Energia investeeris Aruküla uude katlamajja 395 000 eurot, sellest 197 500 euroga toetas KIK. Uus katlamaja asub Sügise tänaval, samas, kus oli ka eelmine, OÜle Raven kuulunud katlamaja. Uus soojatootja SW Energia lammutas vanast katlamajast umbes kolmandikuning ehitas selle asemel uue katlamaja. Ülejäänud hoone müüdi ära ning uuel omanikul on kavas avada seal pesumaja. Hoone teises otsas rendib kontoriruume valla vee-ettevõte Raven.
Tänu katlamaja renoveerimisele ja kütmise üleviimisele hakkpuiduga alaneb kohalikele tarbijatele soojahind.
Möödunud aasta 1. oktoobrist, kui SW Energia tootis Arukülas sooja õlikatlaga, maksis toasoe Aruküla tarbijatele 83,40 eurot megavatt-tund, uuest kütteperioodist, kui minnakse üle hakkepuiduküttele, langeb hind 68,40 eurole megavatt-tunni eest.
Täisautomaatne katlamaja
Aruküla kaugküttevõrku ehk kortermajadele ja vallaasutustele hakkab sooja tootma Leedu firmas Kalvis toodetud 1megavatine katel. Kaks korda võimsam õlikatel, millega seni köeti, läbis uuenduskuuri ja jääb reservkatlaks. „Reservkatel läheb vajadusel automaatselt tööle. See võib juhtuda peamiselt kahel juhul – kui hakkekatla töö rikke tõttu seiskub või muutub soojatarbimine nii suureks, et põhikatla võimsusest ei piisa. Sel juhul hakkab õlikatel puudujäävat osa juurde tootma,“ selgitas Alari Tõnissoo.
Aruküla vana katlamaja lammutas ning uue ehitas ja sisustas OÜ Kolmtex, sama ettevõte, kes ehitas ka Raasiku uue katlamaja. Aruküla katlamaja on samuti täisautomaatne, inimese abi on vaja vaid kütusekoormate kohale toomiseks ja põlenud tuha ära vedamiseks. Katlamaja töö igapäevane juhtimine toimub veebi kaudu, kohapeal käib hooldustehnik kontrollimas iga kahe nädala tagant.
Hakkekütust tuuakse Arukülla paar autokoormatäit nädalas, see juhitakse väljast tigukonveierite abil katlamaja lattu, kust suured metallist roobitsad liigutavad hakke katla poole. Et kütuse pealevool oleks ühtlasem, suunatakse see enne katlasse jõudmist vahepunkrisse. Põlenud tuhk liigub katlast tuhaeraldussüsteemi kaudu konveieritega katlamaja õuel asuvasse tuhakonteinerisse. Multitsüklon eraldab tuha korstnasse jõudnud suitsugaasist ning ka see suunatakse tuhakonteinerisse.
Uus katlamaja on küll töökorras, kuid päris kõik algavaks kütteperioodiks valmis veel ei ole.
„Umbes pool Aruküla soojatrassidest on veel rekonstrueerimata,“ sõnas Alari Tõnissoo.
SW Energia korraldatud hanke võitis OÜ Elteks Ehitus, kes peab amortiseerunud maa-aluse küttetorustiku asendama uute eelisoleeritud torude vastu. Ehitus on alanud, tööde tähtaeg on 1. november: „Arvan, et sellest saab üks päris tõsine proovikivi, kas ehitaja jõuab enne kütteperioodi algust valmis.“ Külma Alari Tõnissoo kinnitusel keegi siiski ei jää, hanketingimustes oli kirjas, et soojatorustiku vahetamise ajal peab olema tagatud kaugküttevõrgu toimimine ehk tarbijatele sooja edastamine. Kui vaja, tuleb ehitajal selleks panna maha ajutised trassid.
Kütteperioodi alguskuupäev ei ole Alari Tõnissoo sõnul kindlaks määratud, vaid sõltub ilmast. „Eelmisel aastal oli septembris 20 kraadi sooja, seetõttu ei saa väita, et hakkame kindlasti septembri keskel kütma. Pigem kuulame tarbijat. Kui näiteks korteriühistu esimees helistab, et majaelanikud soovivad korteritesse sooja, siis alustamegi.“
SW Energia pakub ka sooja vett
Soojatootjal on plaan hakata Arukülas pakkuma ka tsentraalset sooja vett.
„Kui järgmisel aastal hakkab katlamaja kõrval tööle pesumaja, hakkame kütma aastaringselt ning oleme valmis ka suvel sooja vett tootma,“ ütles ettevõtte piirkonnajuht.
Ta kinnitas, et kraanivee soojendamine keskkütte baasil on elanikele palju soodsam võrreldes vee soojendamisega elektriboileris, kuna elektri megavatt-tund on kaks korda kallim kui kaugküttel. Probleem võib tekkida sellega, et kortermajades pole enam valmis tehnosüsteeme, mille kaudu sooja vett tarbijaile jagada, paljudes kohtades on vanad süsteemid välja lõhutud: „Kui endised süsteemid on kortermajas alles, tuleb vaid soojussõlm ette valmistada. Kui neid enam alles ei ole, tuleks majal teha lisainvesteering, et saaksime neile hakata sooja vett andma.“
Alari Tõnissoo lisas, et SW Energia on mõnel pool teinud korterelamutele, kes hakkavad neilt sooja vett ostma, sihtsuunitlusega kampaaniaid, toetanud näiteks soojussõlmede ehitamist või andnud kahel aastal suvekuudel sooja vett tasuta.
Artikli autor: Külli Koppelmaa
Artikli allikas: Raasiku valla ajaleht Sõnumitooja