Enne kütte sisse lülitamist tuleb veenduda kolmes asjas: et kraanide avamisest on teavitatud nii soojatootja kui majaelanikud; küttetorustikus on välistatud lekkeoht, ning et maja viimase korruse elanikud saavad kütte sisse lülitamise hetkel kodus olla. Kortermaja viimase korruse elanikel on kanda eriline roll, sest just nemad saavad panna täpi hästitöötava küttesüsteemi i-le. Kuid enne seda tuleb…
Energiat tuleb säästa, see on selge. Majad on tarvis soojustada ning aknad ja uksed peavad olema tihedad, sest ainult nii on toas mõnus ja soe; ja küttearve ei too ka kananahka ihule. Ainult, et siin on üks aga. „Mõnus“ ja soe on soojustatud toas ainult sellisel juhul, kui soojustamise käigus pole ära unustatud ventilatsiooni. Kui…
Alanud liginullenergiahoonete debatis jääb ametnike suust kõlama väide, et uued hooned peavad saavutama energiatõhususe klassi A, aga kuidas seda tehakse, on arhitektide, projekteerijate ja ehitajate enda lahendada, kirjutab Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht Andrus Pirso. Erilisi juhiseid ja piiranguid ei seata. Peaasi, et hoone kaalutud primaarenergiakasutus oleks nõuetele vastav. Riigiti on lähenemine erinev. Kummalisel…
Eesti korteriühistute liit hoiatab, et kütmata korter on ohuks iseendale kui ka kõrvalasuvatele korteritele. Korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul peaks iga korteriomanik tagama, et tema korteris oleks piisavalt kõrge temperatuur – muidu võib korter hakata hallitama. “Kütteperioodi alustab iga maja iseseisvalt, kuid tuleb vaadata ilmastikuolusid, jälgida hoone sisetemperatuuri ning arvestada elanike vajadustega,” räägib ta. Seaduse…
Kaugkütte üks suuri eeliseid on mugavus – tuled koju ja juba ootab sind mõnus soe tuba. Vähemalt nii see peaks olema. Aga mõnikord kuuleme ka keskküttega korterite elanikke kurtmas, et korter on külm. Üheksal juhul kümnest jõuab kaugküttekatlamajast köetavate hooneteni siiski õige temperatuuriga küttevesi. Kaasaegsel soojatootmisel osatakse üsna täpselt arvestada välistemperatuuri, köetava ruumi mahtude ja…
Kui elate kortermajas ja tundsite möödunud talvel, et radiaatorid olid ehk liialt külmad või hoopis liiga kuumad, paluge korteriühistul üle vaadata maja soojussõlm. Õige aeg selleks on just praegu, septembris ja oktoobri alguses, veel enne kütteperioodi algust. Võiks ju arvata, et kui soojussõlm eelmisel kütteperioodil laitmatult töötas ja suvi otsa seisis, peaks loogiliselt võttes kõik…
Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toel viib SW Energia lähiaastatel biokütusele üle Harku, Olgina, Salme ja Kärla keskküttekatlamajad, asendab vanad amortiseerunud madala kasuteguriga katlad uute efektiivsemate kaasaja nõuetele vastavate kateldega Parksepa katlamaja ja rekonstrueerib kaugküttevõrkgudu Kohilas ja Kanepis. Augusti teisel nädalal andis Keskkonnainvesteeringute keskus teada otsusest, millega jagati Ühtekuuluvusfondist esimesed toetussummad, kokku enam kui 4,6 miljoni euro ulatuses. Kaugküttekatelde…
Lugupeetud Türi Vabriku katlamaja soojatarbijad! Alustame 11. augustist 2016.a. soojamõõtjate taatlusesse viimisega. Selleks tuleb soojamõõtjad maha võtta, taadelda (ehk kontrollida mõõtja töökindlust ja täpsust) ning uuesti oma kohale kinnitada. Soojamõõtja mahavõtmise kuupäev ja kellaaeg lepitakse iga tarbijaga eelnevalt kokku, mõõtja mahavõtmisele kulub umbes 10-15 minutit. Soojamõõtjate taatlemisele kulub orienteeruvalt 2-3 nädalat – tööde lõpuleviimise kiirus…
SW Energia OÜ soovib kaugküttevõrkudes taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergia osakaalu suurendamise ja hinnavähendamise eesmärgil sõlmida pikaajalisi lepinguid soojuse ostmiseks. Võrkude asukohad, vajalikud võimsused ja kalendriaasta tootmisemahud: 1) Ülenurme võrgupiirkond, 1,5 MW; kuni 4 000 MWh; 2) Tõrvandi võrgupiirkond 1,5 MW; kuni 4 000 MWh; 3) Luunja võrgupiirkond, 1,0 MW; kuni 2200 MWh; 4) Päri võrgupiirkond,…
SW Energia OÜ soovib kaugküttevõrkudes taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergia osakaalu suurendamise ja hinnavähendamise eesmärgil sõlmida pikaajalisi lepinguid soojuse ostmiseks. Võrkude asukohad, vajalikud võimsused ja kalendriaasta tootmisemahud: 1) Salme võrgupiirkond, 0,6 MW; kuni 700 MWh; 2) Harku võrgupiirkond, 0,7 MW+ reserv; kuni 800 MWh; 3) Kärla võrgupiirkond, 0,7 MW; kuni 1000 MWh; 4) Parksepa võrgupiirkond, 1,5…
