IMG_20190131_171527_resized_20190131_051558614

Harku alevik saab toasooja uuest hakkpuidukatlamajast

Möödunud aasta lõpust kütab Harku aleviku 12 hoonet täisautomaatne biokütusel töötav katlamaja. 

Tänaseks toodab Harku soojavõrgus toasooja innovaatiline  biokütusel töötav hakkpuidukatel, mis tagab tarbijatele stabiilse, soodsa ja keskkonnahoidliku kodusoojuse. Uus katlamaja on madalate hoolduskuludega ja täisautomaatne. „Igapäevaselt ei teki lisakulu kallite inimtöötundide näol ning võimalike ohtude eest hoiatab arvuti meie hooldustehnikuid juba enne probleemi tekkimist,“ ütles SW Energia tootmisjuht Allan Aas.

Vajadus uuenduste järele tekkis sellest, et siiani küttis Harku aleviku hooneid Harku vangla katlamaja. See oli 50 aastat tagasi rajatud kivisöe kütuse baasil töötav ning kaasaegsetele nõuetele mittevastav katlamaja, mis on tänaseks suletud.  Kuna vangla suleti, sõlmis SW Energia 2016. aastal toonase valla ettevõttega kokkuleppe rajada Harku alevikku uus keskkonnahoidlik hakkpuidukatlamaja. Selle valmimiseni paigaldati ajutine täisautomaatne põlevkiviõli baasil töötav konteinerkatlamaja. Möödunud aasta lõpus valminud uus hakkpuidukatlamaja varustab tarbijat soojusega ööpäevaringselt vastavalt välisõhu temperatuurile, olles tarbijale soodne ja hoides õhu elanike jaoks saasteainetest vabana.

Siinkohal on sobiv hea sõnaga ära märkida Harku valla endised ja praegused esindajad, kes on otsustanud tegutseda ning kohalikele elanikele mõeldes soojamajandus muretuks muuta.

Uues katlamajas jääb hakkpuidukatlale toeks ka reservkatel, millega toodetakse soojust eriti külmade ilmade või põhikatla avarii korral. Põlevkiviõlil töötava reservkatla olemasolu tagab tarbijale stabiilse kodusooja olenemata muutlikest ilmaoludest ja tehnilistest muredest.

Renoveerimisprojekt sai teoks tänu soojatootja tehtud investeeringutele ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ca 50% toetusele, mis tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Projekti ehitusmaksumuseks kujunes 335 663 eurot.

Oma silm on kuningas

Üheks päevaks avas soojatootja huvilistele katlamaja uksed ning ootas kõiki uudistama. Tegime külalistele ringkäiku ning näitasime ja rääkisime, kuidas katlamaja protsessid töötavad. Oodatud olid ka kõikide hoonete esindajad, kes soovisid rohkem informatsiooni soojavõrku liitumise kohta. „Kaugküte on ja ilmselt ka jääb kõige soodsamaks kütteviisiks läbi aegade,“ arutles Aas.

Muretu soojamajandus

SW Energia opereerib enam kui 250 lokaal- ja kaugküttekatlamaja üle Eesti, olles 43 omavalitsuse usaldusväärseks koostööpartneriks. „Tule räägi meile oma ideest! Anname nõu nii võrgupiirkondade arenguküsimustes kui ka kortermajade soojusenergiat puudutavatel teemadel. Võtke meiega julgelt ühendust,“ ütles Aas.