SW Energia alustas juulis Puhjas kaugküttetorustiku kaasajastamist. Mahukate rekonstrueerimistööde raames vahetatakse välja ligi 2,1 km ulatuses vananenud torustikku. Ehitustööde tulemusena paraneb Puhja kaugküttevõrgus varustuskindlus ning vähenevad trassi soojakaod. Endine katlamaja, Peat Mill OÜ turbabriketitehas, asus aleviku piirest väljaspool ja soojus juhiti aleviku kaugküttevõrku peamagistraali kaudu. Peamagistraal paiknes aga madaltugedel ja oli valdavalt maapealse paigutusega,…
Alates 01. juulist 2019.a. toodab Tallinna-Kopli kaugküttevõrgus sooja SW Energia. Katlamaja asub Põhja-Tallinnas, Kopli poolsaare lõpus. Tegemist on Fund Ehituse arendusprojektiga, mille eesmärk on ajaloolise taustaga Kopli liinide elukeskkonna ülesehitamine. Kopli liinide arendusprojekt hõlmab endas ca 20ha suurust maa-ala, mille lõpptulemusena valmib terviklik elukeskkond, milles on ca 900 uut kodu, kaubanduskeskus, büroopinnad, lasteaed, rannapromenaad puhke-,…
Suure rõõmuga saame teatada, et SW Energia kõige innovatiivsem katlamaja Kehras on valmis! Avatud uste päev toimus 28. mail, mil katlamaja uksed olid kõikidele huvilistele avatud. 2015. aastal võitis ettevõte Kehra kaugküttepiirkonna soojatootmise konkursi ning sellest lähtuvalt tuli kolme aasta jooksul ehitada Kehrasse uus katlamaja. Selle rajamine algas möödunud aasta alguses, ehitas OÜ Märja Monte,…
Maikuu lõpus toimunud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu aastakonverentsil anti üle järjekordsed “Tõhus Kaugküte” märgised, mille pälvisid 6 Eesti võrguettevõtte 28 kaugküttesüsteemi. Märgis tõendab kaugküttesüsteemi tõhusust ehk taastuvenergia või koostootmise osakaalu võrgu kaudu edastatavas soojuses. EJKÜ on väljatöötanud märgise “Tõhus Kaugküte”, mis tõendab ja tunnustab kaugküttesüsteemi tõhusust ehk taastuvenergia ja koostoodetud soojuse enamust kaugküttesüsteemis.Märgisega teavitatakse tarbijat…
Kehra kaugküttevõrgus valmis uus hakkpuidukatlamaja. Katlamaja rajamine läks maksma 2,3 miljonit eurot, millest poole eraldas KIK ELi Ühtekuuluvusfondi toetusrahast ning teise poole investeeris SW Energia oma vahenditest. Uude katlamajja paigaldati kaks katelt, mille koguvõimsus on 5MW ja veel 1MW suitsugaaside pesur, mis suunab suitsugaasi jääkenergia tagasi küttevõrku. Lisaks paigaldati reservi 6MW võimsusega põlevkiviõlikatla, mis katab…
2019. aasta sügisel valmival uuel hakkepuidu katlamajal saab olema kaks katelt: 1 megavatise võimsusega ja 0,5 megavatise võimsusega. Väga külmade talvepäevade tipukoormuste katmiseks ja plaaniliste hoolduste tarbeks jääb alles ka praegu kasutuses olev 2 megavatise võimsusega õlikatel. Uus katlamaja rajatakse Kaevu tee 3 kinnistule. Katlamaja hakkab soojusega varustama esialgu 10 korteriühistut, kus on kokku üle…
Seni Mistra-Autexist sooja saanud kooli, lasteaeda, spordihoonet, rahvamaja, tervisekeskust, Coopi kauplust ja kooli kõrval asuvat kortermaja hakati jaanuari lõpus kütma osaühingu SW Energia uuest hakkpuidu katlamajast. Toasooja toodab innovaatiline biokütusel töötav hakkpuidukatel, mis tagab tarbijatele stabiilse, soodsa ja keskkonnahoidliku kodusoojuse. Uus katlamaja on madalate hoolduskuludega ja täisautomaatne. Raasikule Coopi kaupluse ja tervisekeskuse tagusele maa-alale hakati…
Möödunud aasta lõpust kütab Harku aleviku 12 hoonet täisautomaatne biokütusel töötav katlamaja Tänaseks toodab Harku soojavõrgus toasooja innovaatiline biokütusel töötav hakkpuidukatel, mis tagab tarbijatele stabiilse, soodsa ja keskkonnahoidliku kodusoojuse. Uus katlamaja on madalate hoolduskuludega ja täisautomaatne. „Igapäevaselt ei teki lisakulu kallite inimtöötundide näol ning võimalike ohtude eest hoiatab arvuti meie hooldustehnikuid juba enne probleemi tekkimist,“…
Käesoleva aasta sügisest kütab Haiba kaugküttevõrgus täisautomaatne biokütusel töötav katlamaja Tänaseks toodab Haiba soojavõrgus innovaatiline biokütusel töötav hakkpuidukatel, mis tagab tarbijatele stabiilse, soodsa ja keskkonnahoidliku kodusoojuse. Uus katlamaja on madalate hoolduskuludega ja täisautomaatne. „Igapäevaselt ei kulu meil lisaraha kallitele inimtöötundidele ning võimalike ohtude eest hoiatab arvuti meie hooldustehnikuid juba enne probleemi tekkimist,“ ütles SW Energia…
Küttematerjalide hinnad on tänavu märkimisväärselt tõusnud, sealhulgas püstitab uusi rekordeid iga kuuga ka kõige tavalisem küttepuu. Kuulutuses küttepuid müüv Arvi Viljandist ütleb Maalehele, et kuigi puude hinnad on aastatagusega kõvasti kõrgemad, käib praegu kõva ostmine ja kogu kaup on tal varsti otsas. Arvi teab, et päris paljud lõunaeestlased, ka osa küttepuude müüjaost ise ja suisa…
Kui seni on Puhja aleviku korteritesse toasoojus tulnud süsteemist, mis suures osas pärineb 1970. aastatest, siis nüüd kavatseb sealne soojustootja SW Energia euroraha toel rajada uue kaugküttetorustiku ning püsti panna moodsa katlamaja. Hiljuti sai SW Energia Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) kinnituse, et Puhja soojusvõrgu ajakohastamiseks tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 671 950 eurot. Teist sama palju lubab…
Sindi linna soojamajandusest Eesti asub geograafiliselt sellisel laiuskraadil, kus on selgelt neli erinevat aastaaega. Ehk siis meil võivad olla väga palavad suved nagu tänavune, kuid samuti võivad olla väga külmad talved, mis omakorda tähendab, et meie elamute küttesüsteemid ja soojaga varustatus peab olema põhjalikult läbimõeldud, stabiilne ja väga heal tasemel. Seejuures peab toasooja hind olema…
Järva Teatajas ilmus tore artikkel üritusel osalenud kohvikute kohta. Vahva, et SW Energia hitt-toode ka kohe pealkirja jõudis. Laste ja nende vanemate lemmik tossav kütteõli võitis vaieldamatult kõikide külastajate südamed. Rõõm oli ka näha, et nii katlamaja ringkäigud kui teadustöötoad olid väga populaarsed. Täname kõiki toredaid inimesi, kes leidsid tee meie katlamajja! Kohvikulised limpsisid…
Alanud liginullenergiahoonete debatis jääb ametnike suust kõlama väide, et uued hooned peavad saavutama energiatõhususe klassi A, aga kuidas seda tehakse, on arhitektide, projekteerijate ja ehitajate enda lahendada, kirjutab Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht Andrus Pirso. Erilisi juhiseid ja piiranguid ei seata. Peaasi, et hoone kaalutud primaarenergiakasutus oleks nõuetele vastav. Riigiti on lähenemine erinev. Kummalisel…
Kehra Välja tänava uuest katlamajast hakkab toasooja saama tuleval kevadel. Ettevõte uuendab katlamajad ka Arukülas ja Raasikul. Jaanuaris algas Kehras Välja tänaval, automaattankla ja OÜ A. Urva autoremonditöökoja vahelisel alal uue puiduhakke katlamaja ehitus. Katlamaja rajab 2019. aasta kevadest järgmised 12 aastat Kehras toasooja pakkuv osaühing SW Energia. „Uue suure katlamaja ehitamisel on tavaline, et…
Kaugküte on soodsaim soojus Hakke hinnalangus toob sellest sügisest Paldiski elanikele soodsama kodusoojuse. Küttehooaja alguses langes soojusenergia hind tarbija jaoks pea 5%. Uuendused Paldiski soojavõrgus „Järgmisel, 2018. aasta kevadel, alustame viimase 3 km pikkuse trassiosa rekonstrueerimistöödega, mis tõstab varustuskindlust ja vähendab katkestuste arvu,“ kinnitas SW Energia OÜ tootmisjuht Allan Aas. Eakad, 20-50 aastat vanad, trassid…
Eesti Päevalehes ilmus asjakohane arvamusartikkel kaugkütte kasulikkusest. SW Energia jagab artikli kirjutajaga samu väärtusi. Iga vastutustundlik soojatootja teeb täna endast kõik oleneva, et hoida loodust meie ümber. Selleks on vaja järjepidevalt uuendada tehnoloogiaid ja kasutada loodust säästvaid kütteviise. Vähem oluline ei ole ole ka tarbija jaoks väärtusliku raha kokkuhoidmine. SW Energial on üle 50 biokütusel…
Tõrva Riiska linnaosa täielikult renoveeritud katlamaja on nüüd sisustatud tehnika viimase sõna hulka kuuluvate iseseisvate ning nutikate hakkepuidukateldega. Katlamaja operaatori SW Energia juhatuse esimehe Tarmo Saartsi sõnul maksis eelmiste üle poolesaja aasta vanuste ja täielikult amortiseerunud katelde asendamine ühtekokku 550 000 eurot, millest pool saadi keskkonnainvesteeringute keskuse abil. «Uued katlad on iseseisvad, kaugjuhitavad ning töötavad…
Türi kaks uut katlamaja on jõudnud lammutusjärgu lõpufaasi. Peatselt alustatakse betoneerimistöödega ning paari kuu pärast on oodata juba katlamajade valmimist, millele järgneb testperiood katlamajade sissetöötamiseks. Viimati läbisid katlamajad noorenduskuuri 1990 alguses. Loe ülevaatlikku artiklit Türi Rahvalehest
SW Energia koostöös biogaasijaamaga kingivad Ilmatsalu kaugküttepiirkonnas lehmakookidest toodetud soojusenergiat, mida kasutatakse tarbevee soojendamiseks ja vannitubade kütmiseks. Lehmakoogist energiatootmine kõlab endiselt kuidagi hullumeelsusena, kuid tuleb välja, et nii Eestis kui mujal maailmas on see kujunemas üha tavalisemaks praktikaks. Lisaks energiatootmisele, kasutatakse seda ehituses, putukatõrje vahendina ja meile tuttaval viisil, väetisena. Kas teadsid? Paljudes tänapäeva arengumaades…
