Uudised - Soojusenergia

2019. aasta on olnud SW Energia OÜ jaoks murranguline. Käesoleva aasta küttehooaja alguseks on SW Energial valminud rekordarv uusi hakkepuidukatlamaju, mis tähendab klientidele puhtamat õhku, kodusooja varustuskindlust ning stabiilsemat küttehinda. Tänaseks on ehitustegevus lõppenud ning soojatootmiseks täisvalmidus Raasiku, Luunja, Kehra, Võnnu, Aruküla, Ülenurme ja Tõrvandi katlamajades. Aasta lõpuks peaks valmima veel Helme ja Puhja uued…

Kütteperiood on enamikus kortermajades küll alanud, kuid mõnes viivitatakse sellega kuni viimase hetkeni, et võimalikult palju raha säästa. Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudi soojusenergeetika õppetooli teadur Ülo Kask leiab, et selline teguviis võib anda lühiajalist kasu, kuid pikemas perspektiivis pole rahaline kokkuhoid sugugi kindel, pigem tehakse kogu majale kahju. Automaatika otsustada «Kui sisekliima ei vasta enam…

Uuest kütteperioodist hakatakse Arukülas sooja tootma uues hakkepuidukatlamajas, soojahind läheb odavamaks. Aruküla hakkepuidukatlamaja on kolmas, mille SW Energia tänavu Ida-Harjumaal tööle paneb. Talvel valmis Raasiku katlamaja, kevadel alustati soojatootmist Kehra uues katlamajas. „Soovisime Aruküla uue katlamaja käivitada juba jaanuaris, kuid kahjuks ei suutnud esialgu kavandatud graafikust kinni pidada,“ märkis SW Energia Harju piirkonna juht Alari…

Talvistel külmadel kuudel moodustab soojusenergia kulu pere eelarvetest märkimisväärse osa ja just seetõttu on soojusenergia hind kaugküttevõrkudes riiklikult Konkurentsiameti poolt määratud. Paika on pandud metoodika, milliseid kulusid tohib soojatootja soojusenergia hinda lisada ja milliseid mitte. Tõrva linna juhid ja elanikud on olnud tublid ja keskkonnasõbralikud, sest juba pikka aega kasutatakse Tõrva soojusvõrgus soojusenergia tootmiseks hakkpuitu,…

SW Energia alustas juulis Puhjas kaugküttetorustiku kaasajastamist. Mahukate rekonstrueerimistööde raames vahetatakse välja ligi 2,1 km ulatuses vananenud torustikku. Ehitustööde tulemusena  paraneb Puhja kaugküttevõrgus varustuskindlus ning vähenevad trassi soojakaod.    Endine katlamaja, Peat Mill OÜ turbabriketitehas, asus aleviku piirest väljaspool ja soojus juhiti aleviku kaugküttevõrku peamagistraali kaudu. Peamagistraal paiknes aga madaltugedel ja oli valdavalt maapealse paigutusega,…

Alates 01. juulist 2019.a. toodab Tallinna-Kopli kaugküttevõrgus sooja SW Energia. Katlamaja asub Põhja-Tallinnas, Kopli poolsaare lõpus. Tegemist on Fund Ehituse arendusprojektiga, mille eesmärk on ajaloolise taustaga Kopli liinide elukeskkonna ülesehitamine. Kopli liinide arendusprojekt hõlmab endas ca 20ha suurust maa-ala, mille lõpptulemusena valmib terviklik elukeskkond, milles on ca 900 uut kodu, kaubanduskeskus, büroopinnad, lasteaed, rannapromenaad puhke-,…

Suure rõõmuga saame teatada, et SW Energia kõige innovatiivsem katlamaja Kehras on valmis! Avatud uste päev toimus 28. mail, mil katlamaja uksed olid kõikidele huvilistele avatud. 2015. aastal võitis ettevõte Kehra kaugküttepiirkonna soojatootmise konkursi ning sellest lähtuvalt tuli kolme aasta jooksul ehitada Kehrasse uus katlamaja. Selle rajamine algas möödunud aasta alguses, ehitas OÜ Märja Monte,…

Maikuu lõpus toimunud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu aastakonverentsil anti üle järjekordsed “Tõhus Kaugküte” märgised, mille pälvisid 6 Eesti võrguettevõtte 28 kaugküttesüsteemi. Märgis tõendab kaugküttesüsteemi tõhusust ehk taastuvenergia või koostootmise osakaalu võrgu kaudu edastatavas soojuses. EJKÜ on väljatöötanud märgise “Tõhus Kaugküte”, mis tõendab ja tunnustab kaugküttesüsteemi tõhusust ehk taastuvenergia ja koostoodetud soojuse enamust kaugküttesüsteemis.Märgisega teavitatakse tarbijat…

Kehra kaugküttevõrgus valmis uus hakkpuidukatlamaja. Katlamaja ra­ja­mi­ne läks maksma 2,3 mil­jo­nit eu­rot, millest poo­le eral­das KIK ELi Üh­te­kuu­lu­vus­fon­di toe­tus­ra­hast ning teise poole investeeris SW Energia oma vahenditest. Uu­de  kat­la­maj­ja pai­gal­da­ti kaks ka­telt, mil­le ko­gu­võim­sus on 5MW ja veel 1MW suit­su­gaa­si­de pe­sur, mis suu­nab suit­su­gaa­si jää­ke­ner­gia ta­ga­si küt­te­võr­ku. Lisaks pai­gal­da­ti re­ser­vi 6MW võim­su­se­ga põ­lev­ki­viõ­li­kat­la, mis ka­tab…

2019. aasta sügisel valmival uuel hakkpuidu katlamajal saab olema kaks katelt: 1 megavatise võimsusega ja 0,5 megavatise võimsusega.  Väga külmade talvepäevade tipukoormuste katmiseks ja plaaniliste hoolduste tarbeks jääb alles ka praegu kasutuses olev 2 megavatise võimsusega õlikatel. Uus katlamaja rajatakse Kaevu tee 3 kinnistule. Katlamaja hakkab soojusega varustama esialgu 10 korteriühistut, kus on kokku üle…

Se­ni Mist­ra-Au­te­xist soo­ja saa­nud koo­li, las­teae­da, spor­di­hoo­net, rah­va­ma­ja, ter­vi­se­kes­kust, Coo­pi kaup­lust ja koo­li kõr­val asu­vat kor­ter­ma­ja ha­ka­ti jaanuari lõpus küt­ma osaü­hin­gu SW Ener­gia uuest hak­k­pui­du kat­la­ma­jast. Toasooja toodab innovaatiline  biokütusel töötav hakkpuidukatel, mis tagab tarbijatele stabiilse, soodsa ja keskkonnahoidliku kodusoojuse. Uus katlamaja on madalate hoolduskuludega ja täisautomaatne. Raa­si­ku­le Coo­pi kaup­lu­se ja ter­vi­se­kes­ku­se ta­gu­se­le maa-ala­le ha­ka­ti…

Möödunud aasta lõpust kütab Harku aleviku 12 hoonet täisautomaatne biokütusel töötav katlamaja  Tänaseks toodab Harku soojavõrgus toasooja innovaatiline  biokütusel töötav hakkpuidukatel, mis tagab tarbijatele stabiilse, soodsa ja keskkonnahoidliku kodusoojuse. Uus katlamaja on madalate hoolduskuludega ja täisautomaatne. „Igapäevaselt ei teki lisakulu kallite inimtöötundide näol ning võimalike ohtude eest hoiatab arvuti meie hooldustehnikuid juba enne probleemi tekkimist,“…

Käesoleva aasta sügisest kütab Haiba kaugküttevõrgus täisautomaatne biokütusel töötav katlamaja Tänaseks toodab Haiba soojavõrgus innovaatiline biokütusel töötav hakkpuidukatel, mis tagab tarbijatele stabiilse, soodsa ja keskkonnahoidliku kodusoojuse. Uus katlamaja on madalate hoolduskuludega ja täisautomaatne. „Igapäevaselt ei kulu meil lisaraha kallitele inimtöötundidele ning võimalike ohtude eest hoiatab arvuti meie hooldustehnikuid juba enne probleemi tekkimist,“ ütles SW Energia…

Küttematerjalide hinnad on tänavu märkimisväärselt tõusnud, sealhulgas püstitab uusi rekordeid iga kuuga ka kõige tavalisem küttepuu. Kuulutuses küttepuid müüv Arvi Viljandist ütleb Maalehele, et kuigi puude hinnad on aastatagusega kõvasti kõrgemad, käib praegu kõva ostmine ja kogu kaup on tal varsti otsas. Arvi teab, et päris paljud lõunaeestlased, ka osa küttepuude müüjaost ise ja suisa…

Kui seni on Puhja aleviku korteritesse toasoojus tulnud süsteemist, mis suures osas pärineb 1970. aastatest, siis nüüd kavatseb sealne soojustootja SW Energia euroraha toel rajada uue kaugküttetorustiku ning püsti panna moodsa katlamaja. Hiljuti sai SW Energia Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) kinnituse, et Puhja soojusvõrgu ajakohastamiseks tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 671 950 eurot. Teist sama palju lubab…

Sindi linna soojamajandusest Eesti asub geograafiliselt sellisel laiuskraadil, kus on selgelt neli erinevat aastaaega. Ehk siis meil võivad olla väga palavad suved nagu tänavune, kuid samuti võivad olla väga külmad talved, mis omakorda tähendab, et meie elamute küttesüsteemid ja soojaga varustatus peab olema põhjalikult läbimõeldud, stabiilne ja väga heal tasemel. Seejuures peab toasooja hind olema…

Järva Teatajas ilmus tore artikkel üritusel osalenud kohvikute kohta. Vahva, et SW Energia hitt-toode ka kohe pealkirja jõudis. Laste ja nende vanemate lemmik tossav kütteõli võitis vaieldamatult kõikide külastajate südamed. Rõõm oli ka näha, et nii katlamaja ringkäigud kui teadustöötoad olid väga populaarsed. Täname kõiki toredaid inimesi, kes leidsid tee meie katlamajja!   Kohvikulised limpsisid…

Alanud liginullenergiahoonete debatis jääb ametnike suust kõlama väide, et uued hooned peavad saavutama energiatõhususe klassi A, aga kuidas seda tehakse, on arhitektide, projekteerijate ja ehitajate enda lahendada, kirjutab Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht Andrus Pirso. Erilisi juhiseid ja piiranguid ei seata. Peaasi, et hoone kaalutud primaarenergiakasutus oleks nõuetele vastav. Riigiti on lähenemine erinev. Kummalisel…