FAQ

Tegelikkus on otse vastupidine: üks suuremaid linna õhusaaste allikaid on hoopis väikesed puuküttel kolded.

WHO ehk Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on õhusaaste maailmas enneaegsete surmade põhjustajate seas kõrge vererõhu, vale dieedi ja suitsetamise järel neljandal kohal, ning väikestel tulekolletel on siin suur roll.

Veebilehe Familiesforcleanair.com andmetel on puuküttega ahjud ja kaminad talvel suurim peenosakeste tekitaja linnas, olles 30–50% õhus ringlevate peenosakeste allikaks. Hinnanguliselt röövib saastunud õhk üle maailma 6,5 miljonit inimelu aastas. Ehkki Eesti õhk on üks Euroopa puhtamaid, põhjustavad lenduvad peenosakesed Tartu Ülikooli uuringu järgi ka meil 600 enneaegset surma aastas.

Kui valdavalt on meie õhusaastenäitajad keskkonnauuringute keskuse kinnitusel paljude näitajate osas head, siis piirväärtusi ületavad eelkõige peenosakesed (PM10). Peenosakesed paiskuvad linnaõhku autode heitgaasidest ning rehvide ja teekatte kulumisel, tööstusest, keskküttekateldest ning kaminatest, ahiküttest ja puupliitidest.

Õli või gaasi põletamisel keskküttekatlamajas peenosakesi peaaegu ei teki, hakkpuidu põletamisel küll. Siin on aga oluline teada, et kõik SW Energia hakkpuidukatlamajad on varustatud püüduriga, mis kogub kokku 85–90% lendtuhast. Peale selle on katlamajade korstnad reeglina oluliselt kõrgemal kui kodused korstnad ning peenosakesed lenduvad õhku ja hajuvad inimesest kaugemal.

Loe lisaks raportit Energy and Air Pollution

Kui soojusmõõtja ei ole töökorras, näitab kummalisi numbreid või teeb muul moel muret, võtke ühendust Ritaga telefonil 520 9599 või e-posti teel: rita.kiisk@swenergia.ee

Kuidas näidud edastada? Rohelise nupu „Teata näidud“ leiate kodulehe ülevalt paremast nurgast.

Tarbimiskoha koodi teatab SW Energia e-kirja teel maja esindajale, alates novembrist leiate tarbimiskoha koodi ka SW Energia arvelt. Koodi sisestamisel kuvatakse teie tarbimiskoha aadress ning avanevad näitude sisestamise lahtrid. Tarbimisest parema ülevaate saamiseks, näete andmete sisestamise lahtri all oma möödunud perioodi tarbimist.

Kuidas näidud edastada mitme koha eest?

Kui soovite korraga sisestada enam kui ühe tarbimiskoha näidud, vajutage nupule “lisa objekt”.

Kontaktid!

Paremas veerus näete lahtreid, kuhu tuleb sisestada teie kontaktandmed – enne kontaktandmete lisamist näitusid edastada ei saa. See on vajalik probleemide kiireks lahendamiseks: kui avastame sisestatud andmetes vea, saame teiega kiiresti ühendust võtta.

Soojusmõõtjal kuvatud näidud tuleb fikseerida ja edastada kuu viimasel tööpäeval. Eri näitude kuvamiseks vajutage mõõtjal olevat nuppu – teile kuvatakse soojusenergia näidud, mõõtja töötunnid ja veekulu näidud. Saate neil hõlpsasti vahet teha ühiku järgi: soojusenergia ühikuks on “MWh”, töötundide ühikuks “h” ja veekulu ühikuks “m3”.

Tähelepanu!

Näitusid saab sisestada vaid eelmise kuu viimasel viiel ja uue kuu esimesel viiel päeval. Selle aja jooksul saate näidud sisestada vaid ühe korra, seetõttu kontrollige sisestatud andmeid enne ärasaatmist hoolega. Kui avastate pärast näitude teatamist siiski vea, andke sellest kohe teada aadressil naidud@swenergia.ee.

Kui andete sisestamine selle vormi kaudu ei õnnestu, võtke ühendust meie kliendihalduriga aadressil rita.kiisk@swenergia.ee.

Näitu on vaja just sellel päeval, sest Teie esitatud näidud pole mitte ainult rahalise arvestuse aluseks, vaid annavad ka meie tehnikutele olulist infot küttesüsteemi olukorra kohta.

Kuu viimasel päeval fikseeritakse näidud ka katlamajas ning võrdlus tarbijate näitudega võimaldab hinnata soojakadusid või muid probleeme. Et küttesüsteemi töö oleks maksimaalselt tõhus ja trassikaod võimalikult väikesed, on oluline, et saaksime võrrelda õigel kuupäeval fikseeritud näite.

Tavaliselt ringleb küttesüsteemis radiaatoritest katlamajja ja tagasi üks ja seesama vesi. Kui maja küttesüsteemis tekib veekadu, tuleb see asendada, et süsteem korralikult edasi toimiks. Lisavee näit väljendab kuu jooksul süsteemi lisatud veehulka. Arvestil kuvatav number tuleb edastada koos soojusenergia ja muude näitudega.

Kui Teie arvestil lisavee näitu ei kuvata, ei ole vaja seda ka esitada.

Kui vajutate soojusmõõtja nupule kaks korda, ilmuvad ekraanile uued numbrid – see on arvesti töötunni näit, mis on tähistatud ühikuga h või hrs. Fikseerige näit ja esitage koos soojusenergia- ja veekulunäiduga kuu viimasel päeval.

Soojusmõõtja ekraanil kuvatakse normaalses olekus soojusenergia näitu – tunnete selle ära ühiku MWh järgi. Leidke mõõtja pealt nupp, tavaliselt kolmnurga- või sõrmekujuline. Kui sellele vajutada, ilmuvad ekraanile uued numbrid, mis on tähistatud ühikuga m3 – need näitavad, kui palju on vett ehk soojuskandjat mõõtjast läbi voolanud. Ka mõõtjast läbivoolanud vee kulu näit tuleb koos soojusenergia näiduga fikseerida ning esitada koos MWh näiduga.

Soojusenergia näidud esitab energiatootjale terve maja kohta maja haldaja, näiteks ühistu esindaja. Soojusmõõtja asub maja soojussõlmes ning seal on vaja fikseerida kolm eri näitu: soojusenergia näit, mille tunnete ära ühiku MWh järgi, veekulu näit (m3) ja soojusmõõtja tööajanäit (h).

Mõõtja ekraanil näete MWh näitu – see number on rahalise arvestuse aluseks ja tuleb üles kirjutada kuu viimasel päeval ning edastada esimesel võimalusel, soovitavalt kohe samal päeval.

Kui toas on soe, võivadki radiaatorid ka kütteperioodi ajal vahel külmad olla, sest soojussõlm reguleerib radiaatorite temperatuuri vastavalt vajadusele. Nii säästate energiat ja küttearve on kuu lõpus väiksem.

Kui tuba on ebamugavalt jahe, siis võib põhjusi olla kaks: ebasoodne asukoht soojustamata majas või probleemid soojussõlmega. Kui maja on soojustamata, on ka korterid sõltuvalt asukohast erineva soojapidavusega: maja keskel on soe, otste pool aga tunduvalt külmem.

Soovitame rääkida korteriühistus maja soojustamise vajadusest: see on esimene ja kõige efektiivsem viis muuta toaõhk mõnusamaks ning samal ajal vähendada küttearveid.
Kui Teie kortermaja on soojustatud, aga tuba ikkagi liiga jahe, võib soojussõlmes midagi valesti olla ja mõistlik oleks pöörduda hooldustehniku poole.

Radiaatorite temperatuur otsustatakse soojussõlmes. Halvasti seadistatud sõlm võib tekitada ebamugavust külma toaga või vastupidi, liigse palavuse ja sellega koos ka soolase küttearvega.

Selle vastu aitab, kui paigaldada soojussõlme reguleerautomaatika, mis termostaatide abil valib igal ajahetkel kõige õigema radiaatoritemperatuuri. Siis on toas olla mugav ning küttearve mõistlik.

Seaduse järgi on soojuse hind kulupõhine ja koosneb lisaks kütusehinnale ka tegevuskuludest ning soojuse tootmiseks tehtud investeeringutest.

Suuremates võrkudes kehtestab Konkurentsiamet ülemise piirhinna, millest kallimat hinda tarbijalt küsida ei saa, ka ei tohi niisuguses võrgus küsida eri tarbijatelt erinevat hinda.

Hind kujuneb valemi järgi: kulunud kütus + vajalikud tegevuskulud + katlamaja ja soojatrasside ehituseks tehtud investeeringud jagatud tarbitud soojusenergiaga (soojusenergia ühik on megavatt-tund, lühendina MWh).

Soojusettevõtjad juhinduvad oma tegevuses kaugkütteseadusest ning nende tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet.

Kulude põhikomponendid on:

– kütus (puiduhake, maagaas, põlevkiviõli, turvas), elekter
– tegevuskulud (materjalid/varuosad, üldjuhtimiskulud, tööjõukulud)
– investeeringud katlamajja ja jaotusvõrku”

Räägi eksperdiga ja küsi nõu

Helista klienditoe numbrile ja anname sinu küsimustele kiirelt vastused.

Tel. 447 7862

Kui soovid infot kirjalikult, jäta meile teade ning võtame esimesel võimalusel ühendust.

Ava kontaktivorm