2022

Riik hüvitab kodutarbijale 2022. a veebruaris ja märtsis automaatselt 65% kaugküttearve 2021.a oktoobri ühikuhinna taset ületavast osast.
Tarbija ise kompensatsiooni saamiseks midagi tegema ei pea, energiamüüjalt laekub arve, kus hinnalage ületav osa on juba maha arvestatud.

2019

2019. aasta alguses valmis Luunjal uus hakkepuidukatlamaja. See tähendab Luunja inimestele puhtamat õhku, töökindlamat katlamaja ning stabiilsemat soojusenergia hinda. Rekonstrueerimine sai teostati Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusega, projekti number 2014-2020.6.02.17-0267.

2017

Tulevikus ehitame Luunjasse täisautomaatse hakkpuidul töötava katlamaja, sarnaselt Nõos ja Tõraveres väga edukalt toimivate lahendustega. Meie ligikaudu 200 katlamaja hulgas töötab hakkpuidul umbes 40, enamik neist viimase 7-8 aasta jooksul ehitatud. Hakkpuidu kasuks räägib kütuse madal ja stabiilne hind ning keskkonnasõbralikkus: hakkpuidu C0₂ heitmeks loetakse null. Samuti on hakkematerjali Eestis piisavalt ning kütuse varustuskindlus on tagatud.

Uue katlamaja ehitus tähendab mahukat investeeringut, mis mõjutab kindlasti ka soojusenergia hinda. Et tarbija jaoks kulusid vähendada, soovib ettevõte taotleda ehituse jaoks toetust Keskkonnainvesteeringute keskuselt. Kuigi eeltööd toetuse taotlemiseks juba käivad, võtab protsess siiski aega ning kõige optimistlikuma plaani järgi saab ehitama hakata 2017. aasta sügisel.

2016

2016. aasta sügisel hakkas Luunja keskküttevõrku soojusega varustama SW Energia.

Kevadel ostis SW Energia Luunja katlamaja ja kaugküttetrassid ära, kuid eesoleval kütteperioodil seda kasutada ei saa, selleks on katlamaja seisukord liialt vilets.

Tänaseks on soojusvõrguga ühendatud ajutine konteinerkatlamaja, mille võimsus on Luunja aleviku jaoks täiesti piisav.

Uue soojatootja esimesi suuri töid on olnud ka puuduvate soojusmõõtjate paigaldamine ja vananenud mõõtjate väljavahetamine. Ettevõte vajab täpseid mõõtmistulemusi, et kütmine oleks võimalikult efektiivne; toas poleks liialt palav ega liialt külm, ning et oleks võimalik anda arvuline hinnang soojatrasside olukorrale.

Tänu uutele soojusmõõtjatele muutub ka arvete esitamine senisest selgemaks ja läbipaistvamaks: makstakse vaid mõõtja poolt fikseeritud näitude põhjal.

Ajutine konteinerkatlamaja

2016. aasta sügisel ühendati konteinerkatlamaja kuni uue katlamaja valmimiseni soojusvõrku. Luunja soojavajaduse jaoks on 2,5MW võimsusega konteiner piisavalt võimas isegi väga külma talve korral ja suudaks põhimõtteliselt varustada lisaks küttele koos sooja tarbeveega ka neid maju, kes täna vett elektriga soojendavad.

Põlevkiviõlil konteinerkatlamaja on täisautomaatne ja ei vaja igapäevaselt inimkätt. Kütuseveo sagedus sõltub ilmast, kuid tõenäoliselt kohtab Luunjas sel talvel kütuseveokit korra kahe nädala jooksul; kui talv on soe, siis veelgi harvem.

Soojatootmist on võimalik automaatika abil eemalt jälgida ning vajadusel korrigeerida. Muu hulgas tähendab see, et katlamaja on igapäevaselt kogu ööpäeva jälgimise all ning ootamatule probleemile reageerivad hooldusmehed loetud tundide jooksul.