Lehmakoogist kütuseks

Lehmakoogist tasuta kütuseks

SW Energia koostöös biogaasijaamaga kingivad Ilmatsalu kaugküttepiirkonnas lehmakookidest toodetud soojusenergiat, mida kasutatakse tarbevee soojendamiseks ja vannitubade kütmiseks. Lehmakoogist energiatootmine kõlab endiselt kuidagi hullumeelsusena, kuid tuleb välja, et nii Eestis kui mujal maailmas on see kujunemas üha tavalisemaks praktikaks. Lisaks energiatootmisele, kasutatakse seda ehituses, putukatõrje vahendina ja meile tuttaval viisil, väetisena.

Kas teadsid?

Paljudes tänapäeva arengumaades ning ajaloolistes Euroopa mägiregioonides, kus puude kättesaadavus on väike või puudub, on lehmakookide mitmekülgne kasutus igapäevane. Ahjude kütmiseks ja sooja saamiseks lehmakoogid kuivatatakse ning hoiustakse, nagu meie seda teeme halupuudega. Meile tuttavamaks viisiks on lehmakoogi kasutamine biogaasijaamades, kus biojäätmetest  toodetakse elektrit ja soojust – metaanirikkast lehmakoogis eraldub gaas käärimisprotsessi käigus. Sarnasel viisil tagatakse stabiilne taastuvenergia näiteks India ja Pakistani hajaasustuspiirkondades.

Aafriklased, erinevalt eurooplastest, on avastanud, et lehmakoogid sobivad ideaalselt ka putukatõrjevahendiks. Kui meil soovitakse ennast kokku määrida küüslaugu või eukalüptiõliga, siis seal põletatakse kuivatatud sõnnikut putukate peletamiseks. Indias omakorda leitakse, et parim viis satikate eemal hoidmiseks on oma majaesise pritsimine sõnnikuleotisega. Külmematel aladel asuvates külades aga kasutatakse lehmakooke maja soojustamiseks, sest see on odav ja hingav kohalik soojustusmaterjal.

Lehmakoogist Eestis!

Eestis me küll lehmakookidest maju ei ehita ja pätsidega kodupliiti ei küta, kuid põllumajandusjäätmetel töötavaid gaasijaamu, kus toodetakse elektrit, on praegu juba viis: Ilmatsalus, Jööris, Vinnis, Oisus ja Aravetel. Ilmatsalus toodetakse sõnnikust ja muudest biojäätmetest elektrit, mille töötlemisel tekkiv jääksoojus suunatakse SW Energia küttevõrku, kus see edastatakse kaugkütte klientidele. Teist aastat järjest kingitakse Ilmatsalu biogaasijaama jääksoojust SW Energia kaugküttevõrgus olevatele majapidamistele suvel tasuta!

Miks kaugküte?

Mitmesaja katlamaja ehitamise ja opereerimise kogemuse põhjal 17 aasta jooksul võib SW Energia siiski kinnitada: pole olemas lahendust, mis sobiks ühtviisi hästi kõigile. Meie hallata on kümnete kaugküttekatlamajade kõrval ka sadu lokaalseid katlamaju, ning kogemused näitavad, et enamasti on lokaalküte tegelikult kallim. Kaugkütte muudab efektiivsemaks lihtne mastaabiefekt: suurema energiahulga tootmiseks on võimalik soetada võimsamad ja kvaliteetsemad seadmed, mille ostuhind jaguneb paljude klientide vahel. Veelgi efektiivsemaks muutub kaugkütte siis, kui liituda ka kaugkütte baasil soojendatava tarbevee võrku – nii lööd lisaks veel neli kärbest ühe hoobiga. Esiteks, tagab kaugküte piiramatu sooja vee. Teiseks, võrreldes elektriboileriga, maksad tarbitud vee soojendamise eest poole vähem. Kolmandaks, saad suvel sooja ja niiskusest vaba vannitoa. Neljandaks, kõikidele uutele liitujatele Ilmatsalus, kes liituvad enne 30. septembrit 2017, kingime 2018. aastal vee soojendamise tasuta.

SW Energiaga kaugküttega juba liitunud kliendid saavad sel suvel hubast kodu nautida! Ilmatsalu biogaasijaama jääksoojuse ärakasutamisel, kingime ka sel suvel 100% allahindlust, mida kasutatakse keskkütte baasil sooja tarbevee tootmiseks ja vannitubade kütmiseks. Perioodil 1. juuni kuni 31. august ei tule Ilmatsalus vee soojendamise eest mitte sentigi tasuda.

 

Faktid Wikipedia