Tegelikkus on otse vastupidine: üks suuremaid linna õhusaaste allikaid on hoopis väikesed puuküttel kolded.
WHO ehk Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on õhusaaste maailmas enneaegsete surmade põhjustajate seas kõrge vererõhu, vale dieedi ja suitsetamise järel neljandal kohal, ning väikestel tulekolletel on siin suur roll.
Veebilehe Familiesforcleanair.com andmetel on puuküttega ahjud ja kaminad talvel suurim peenosakeste tekitaja linnas, olles 30–50% õhus ringlevate peenosakeste allikaks. Hinnanguliselt röövib saastunud õhk üle maailma 6,5 miljonit inimelu aastas. Ehkki Eesti õhk on üks Euroopa puhtamaid, põhjustavad lenduvad peenosakesed Tartu Ülikooli uuringu järgi ka meil 600 enneaegset surma aastas.
Kui valdavalt on meie õhusaastenäitajad keskkonnauuringute keskuse kinnitusel paljude näitajate osas head, siis piirväärtusi ületavad eelkõige peenosakesed (PM10). Peenosakesed paiskuvad linnaõhku autode heitgaasidest ning rehvide ja teekatte kulumisel, tööstusest, keskküttekateldest ning kaminatest, ahiküttest ja puupliitidest.
Õli või gaasi põletamisel keskküttekatlamajas peenosakesi peaaegu ei teki, hakkpuidu põletamisel küll. Siin on aga oluline teada, et kõik SW Energia hakkpuidukatlamajad on varustatud püüduriga, mis kogub kokku 85–90% lendtuhast. Peale selle on katlamajade korstnad reeglina oluliselt kõrgemal kui kodused korstnad ning peenosakesed lenduvad õhku ja hajuvad inimesest kaugemal.
Loe lisaks raportit Energy and Air Pollution