gtap, Author at SW Energia

Praegune Sindis turbal töötav katlamaja on vana ja väsinud. See on üks vanemaid katlamajasid, mille abil SW Energia täna sooja toodab. Sindi linna kaugküttevõrgu peamisteks probleemideks on amortiseerunud turbakatlamaja ja suur osa soojustorustikust. Lisaks on süsteemis ka veel gaasikatlamaja, mida gaasi kalli hinna tõttu kasutatakse ainult suuremate külmade puhul tippude katmiseks, kuid selle seisukord on hea. Kaks turbakatelt on aastatest 1977 ja 1994 ning need vajavad jätkusuutlikkuse tagamiseks investeeringuid. Torustikest ligikaudu pooled on kaasaegsed eelisoleeritud torud, kuid ülejäänud osas ootavad välja vahetamist.

Hiljuti sai SW Energia Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) kinnituse, et Sindi soojusvõrgu ajakohastamiseks tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 786 000 eurot. Teist sama palju lubab ettevõte ise juurde panna. Nii saadakse kokku enam kui 1,5 miljoni euro suurune investeering, millega lisaks torustikele renoveeritakse katlamaja.

Uut katlamaja asutakse rajama 2021. aasta suvel, mil see tarbijaid kõige vähem mõjutab – eelprojekt on selleks juba koostatud.

Puhja uus katlamaja ootab kõiki huvilisi 13.02.2020

Jõulusoovid SW Energialt

SW Energia läheb talvele vastu uute katlamajadega

2019. aasta on olnud SW Energia OÜ jaoks murranguline. Käesoleva aasta küttehooaja alguseks on SW Energial valminud rekordarv uusi hakkepuidukatlamaju, mis tähendab klientidele puhtamat õhku, kodusooja varustuskindlust ning stabiilsemat küttehinda.

Tänaseks on ehitustegevus lõppenud ning soojatootmiseks täisvalmidus Raasiku, Luunja, Kehra, Võnnu, Aruküla, Ülenurme ja Tõrvandi katlamajades. Aasta lõpuks peaks valmima veel Helme ja Puhja uued hakkpuidu katlamajad ning edukalt lõppema soojatrasside rekonstrueerimistööd Mustlas, Puhjas, Arukülas ja Helmes. Lisaks alustasime suvel soojatoomist Tallinnas Kopli liinide gaasikatlamajas.

Nimetatud 13 projekti kogumaksumus on ca 8 miljonit eurot, millest veidi vähem kui 50% tuli tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse otsusele Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Ülejäänud summa investeeris SW Energia OÜ. See on olnud siiani suurim investeeringute summa ühes aastas. Tegemist on olnud nõudlike ja mahukate projektidega, sest enamus katlamajadest tuli nullist üles ehitada. Samas ei saanud me ehitusperioodil lubada pikaajalisi soojusseisakuid ning soojatootmine toimus kas gaasi- või õlikatla abil. See omakorda tähendas kohalikele klientidele veidi kõrgemat hinda, sest gaas ja kütteõli on hakkepuidust kallimad. Nüüd on aga ootused lõppenud ning toasooja hind võimalik üle vaadata. Kaugküttepiirkonnas valvab õiglase soojahinna üle Konkurentsiamet, mis kehtestab igale võrgupiirkonnale selle iseärasusi arvesse võttes sobiva soojusenergia piirhinna. Hinna kujundavad nii soojatootmiseks tehtud investeeringud, püsikulud kui ka kulutused kütusele – kõik kulud kuuluvad hinna sisse. Uutes katlamajades toodetakse soojusenergiat hakkepuidust, läbi mille on meil võimalus väärindada vähemväärtuslikku metsa.

Eeloleval sügistalvel avame kõikidele huvilistele oma uute katlamajade uksed, mille raames võimaldame oma silmaga järele vaadata, kuidas toasooja toodetakse ning kuidas soe tarbijateni jõuab. Täpsema info ürituste kohta leiab SW Energia kodulehelt www.swenergia.ee ja FB lehelt.

SW Energia OÜ on 1999. aastal loodus Eesti kapitalil põhinev ettevõtte, mille põhitegevusalaks on soojusenergia tootmine, jaotamine ja müük. Ettevõte on võtnud ärisuuna just väikeste ja keskmise suurusega kaugküttepiirkondade arendamiseks, eesmärgiks on tagada oma tarbijatele keskkonnahoidlik ja taskukohane soojusenergia iga ilmaga. SW Energia varustab tänasel päeval soojusenergiaga 52 kaugküttepiirkonda üle Eesti.

Avame kõikidele huvilistele Tõrvandi ja Ülenurme katlamajade uksed

Kokkuhoid toasooja arvelt ei ole hea mõte

Kütteperiood on enamikus kortermajades küll alanud, kuid mõnes viivitatakse sellega kuni viimase hetkeni, et võimalikult palju raha säästa.

Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudi soojusenergeetika õppetooli teadur Ülo Kask leiab, et selline teguviis võib anda lühiajalist kasu, kuid pikemas perspektiivis pole rahaline kokkuhoid sugugi kindel, pigem tehakse kogu majale kahju.

«Kui sisekliima ei vasta enam sellele, mida inimesed ootaksid (21–22 kraadi on optimaalne toasoe), põhjustab see ebamugavust. Kui ei köeta või hoitakse radiaatorite temperatuur madal, hakkab kõigis ruumides temperatuur langema ning langeb alla nimetatud inimese mugavuse piiri. Põhjus, miks kortermajades kütteperioodi algus võimalikult viimasele piirile viiakse, seisneb loomulikult soovis küttekuludelt kokku hoida,» selgitab teadlane.

Paraku ei mõtle inimesed Kase sõnul sellele, et kokkuhoiuga kaasneb niiskustaseme tõus, mistõttu võivad hoones tekkida kahjustused, mille likvideerimine hiljem on palju suurem kuluallikas. Mida madalam on temperatuur majas, seda suuremaks läheb niiskus. See kipub jääma hoone piiretesse – seintesse. Veeaur ruumis liigub madalama temperatuuri poole ehk õue ning jääb liikumisteel seintesse pidama. Selline protsess toimub konstantselt ajal, mil hoonet ei köeta. Hiljem, kui küte sisse lülitatakse, kulub oluliselt rohkem soojusenergiat selleks, et niiskus seintest välja saada. Seega, kokkuhoid soojuse pealt on halb mõte, sest hiljem tuleb rohkem kütta, et maja soojaks saaks.

Kõige õigemaks lahenduseks peaks Kask seda, kui maju ei ühendatakski kaugküttesüsteemist välja, vaid jäetaks kogu aastaks sisse, nii et süsteemi automaatika otsustaks ise, millal maja kütta ja millal mitte. Kui normaalne sisekliima ja elanikule mugavuse tagav temperatuur on jälle saavutatud, lülitab automaatika süsteemi välja.

Halvim, mis kütteperioodi algusega viivitavaid maju ees ootab, on Kase sõnul hoone konstruktsioone kahjustavad protsessid. «Niiskus hakkab piiretes kondenseeruma, paneelides on metallkonstruktsioonid, mis võivad hakata korrodeeruma – löövad seejärel betoonist lahti ja betoon hakkab murenema. See on muidugi pikaaegne protsess, kuid pideva niiskuskahjustuse korral tõenäoline stsenaarium,» hoiatab ta.

Levinud tava on alustada kütmist oktoobris, kuid üldiselt jääb see korteriühistu otsustada. Septembris võivad veel päevased temperatuurid maja soojaks kütta. Kui inimesed tulevad töölt koju, hakkavad nad ise oma kehasoojusega ruumi kütma, koduelektroonika sisse lülitudes eraldub ka sealt soojust, mis võib tuppa lisada paar-kolm kraadi. Septembris võib seetõttu püsiva kütteta veel üsna valutu olla, aga kui ööpäeva keskmine temperatuur langeb alla kaheksa kraadi, tuleks küte kindlasti sisse lülitada.

Kui küttevabal perioodil ilm liiga külmaks läheb ja korteriühistuga ei saavutata kokkulepet küttesüsteem sisse lülitada, võib majale kahju teha ka see, et ühes maja osas köetakse, teises mitte. Kui iga korter kütab isemoodi, ei too see lõppkokkuvõttes kellelegi kasu. Sellega hävitatakse vaikselt maja – kes kütab rohkem, kes üldse mitte, kes kütab oma korteri seinte kaudu naabri tube. Meeles tuleks pidada, et küttesüsteem on ühisvara ja kui majale on ette nähtud üks küttesüsteem, siis tasuks seda ka kasutada. Mitte nii, et ühel on ahjud, mõni korter seisab tühjalt ja on kütmata, mõni trepikoda kasutab oma iseseisvat katelt. Maapiirkondades võib selliseid maju palju näha.

Kui hoone on kaugküttest välja lülitatud või pole ka keskkütet ning külm aeg tahetakse üle elada elektriküttekehadega, tuleks Kase sõnul olla valmis ka selleks, et maja peakaitsmed ja elektripaigaldis ei ole selleks kohased.

«1990. aastatel tuli ette olukordi, kus sellistel perioodidel ei pidanud peakaitsmed vastu, sest kortermajades ei ole üldiselt ette nähtud elektrikütet, mistõttu juhtus isegi õnnetusi,» tõi teadur näiteks, nentides, et nüüdisaegsete kütteseadmetega selliseid probleeme tekkima ei peaks.

«Korteriühistu peaks jõudma ikkagi arusaamisele, et hoidma peab ka hoonet, mitte ainult raha. Sageli ei osata pikalt ette näha ja mõeldakse ainult ühe kuu kokkuhoiule, mis rahas tähendab palju väiksemat summat, võrreldes võimalike kahjude likvideerimisega, mis on majale aastaid kestnud hüpliku kütmisega tehtud. Need summad küündivad juba tuhandete, kui mitte kümnete tuhandete eurode kanti,» räägib ta.

Aruküla uus katlamaja on valmis

Uuest kütteperioodist hakatakse Arukülas sooja tootma uues hakkepuidukatlamajas, soojahind läheb odavamaks.

Aruküla hakkepuidukatlamaja on kolmas, mille SW Energia tänavu Ida-Harjumaal tööle paneb. Talvel valmis Raasiku katlamaja, kevadel alustati soojatootmist Kehra uues katlamajas.

„Soovisime Aruküla uue katlamaja käivitada juba jaanuaris, kuid kahjuks ei suutnud esialgu kavandatud graafikust kinni pidada,“ märkis SW Energia Harju piirkonna juht Alari Tõnissoo.

Arvatust kauem kestis nii projekteerimine kui ka ka nulltsükli tööd ehk vana hoone lammutamine ja uuele vundamendi tegemine.

SW Energia investeeris Aruküla uude katlamajja 395 000 eurot, sellest 197 500 euroga toetas KIK. Uus katlamaja asub Sügise tänaval, samas, kus oli ka eelmine, OÜle Raven kuulunud katlamaja. Uus soojatootja SW Energia lammutas vanast katlamajast umbes kolmandikuning ehitas selle asemel uue katlamaja. Ülejäänud hoone müüdi ära ning uuel omanikul on kavas avada seal pesumaja. Hoone teises otsas rendib kontoriruume valla vee-ettevõte Raven.

Tänu katlamaja renoveerimisele ja kütmise üleviimisele hakkpuiduga alaneb kohalikele tarbijatele soojahind.

Möödunud aasta 1. oktoobrist, kui SW Energia tootis Arukülas sooja õlikatlaga, maksis toasoe Aruküla tarbijatele 83,40 eurot megavatt-tund, uuest kütteperioodist, kui minnakse üle hakkepuiduküttele, langeb hind 68,40 eurole megavatt-tunni eest.

Täisautomaatne katlamaja

Aruküla kaugküttevõrku ehk kortermajadele ja vallaasutustele hakkab sooja tootma Leedu firmas Kalvis toodetud 1megavatine katel. Kaks korda võimsam õlikatel, millega seni köeti, läbis uuenduskuuri ja jääb reservkatlaks. „Reservkatel läheb vajadusel automaatselt tööle. See võib juhtuda peamiselt kahel juhul – kui hakkekatla töö rikke tõttu seiskub või muutub soojatarbimine nii suureks, et põhikatla võimsusest ei piisa. Sel juhul hakkab õlikatel puudujäävat osa juurde tootma,“ selgitas Alari Tõnissoo.

Aruküla vana katlamaja lammutas ning uue ehitas ja sisustas OÜ Kolmtex, sama ettevõte, kes ehitas ka Raasiku uue katlamaja. Aruküla katlamaja on samuti täisautomaatne, inimese abi on vaja vaid kütusekoormate kohale toomiseks ja põlenud tuha ära vedamiseks. Katlamaja töö igapäevane juhtimine toimub veebi kaudu, kohapeal käib hooldustehnik kontrollimas iga kahe nädala tagant.

Hakkekütust tuuakse Arukülla paar autokoormatäit nädalas, see juhitakse väljast tigukonveierite abil katlamaja lattu, kust suured metallist roobitsad liigutavad hakke katla poole. Et kütuse pealevool oleks ühtlasem, suunatakse see enne katlasse jõudmist vahepunkrisse. Põlenud tuhk liigub katlast tuhaeraldussüsteemi kaudu konveieritega katlamaja õuel asuvasse tuhakonteinerisse. Multitsüklon eraldab tuha korstnasse jõudnud suitsugaasist ning ka see suunatakse tuhakonteinerisse.

Uus katlamaja on küll töökorras, kuid päris kõik algavaks kütteperioodiks valmis veel ei ole.
„Umbes pool Aruküla soojatrassidest on veel rekonstrueerimata,“ sõnas Alari Tõnissoo.
SW Energia korraldatud hanke võitis OÜ Elteks Ehitus, kes peab amortiseerunud maa-aluse küttetorustiku asendama uute eelisoleeritud torude vastu. Ehitus on alanud, tööde tähtaeg on 1. november: „Arvan, et sellest saab üks päris tõsine proovikivi, kas ehitaja jõuab enne kütteperioodi algust valmis.“ Külma Alari Tõnissoo kinnitusel keegi siiski ei jää, hanketingimustes oli kirjas, et soojatorustiku vahetamise ajal peab olema tagatud kaugküttevõrgu toimimine ehk tarbijatele sooja edastamine. Kui vaja, tuleb ehitajal selleks panna maha ajutised trassid.

Kütteperioodi alguskuupäev ei ole Alari Tõnissoo sõnul kindlaks määratud, vaid sõltub ilmast. „Eelmisel aastal oli septembris 20 kraadi sooja, seetõttu ei saa väita, et hakkame kindlasti septembri keskel kütma. Pigem kuulame tarbijat. Kui näiteks korteriühistu esimees helistab, et majaelanikud soovivad korteritesse sooja, siis alustamegi.“

SW Energia pakub ka sooja vett

Soojatootjal on plaan hakata Arukülas pakkuma ka tsentraalset sooja vett.
„Kui järgmisel aastal hakkab katlamaja kõrval tööle pesumaja, hakkame kütma aastaringselt ning oleme valmis ka suvel sooja vett tootma,“ ütles ettevõtte piirkonnajuht.

Ta kinnitas, et kraanivee soojendamine keskkütte baasil on elanikele palju soodsam võrreldes vee soojendamisega elektriboileris, kuna elektri megavatt-tund on kaks korda kallim kui kaugküttel. Probleem võib tekkida sellega, et kortermajades pole enam valmis tehnosüsteeme, mille kaudu sooja vett tarbijaile jagada, paljudes kohtades on vanad süsteemid välja lõhutud: „Kui endised süsteemid on kortermajas alles, tuleb vaid soojussõlm ette valmistada. Kui neid enam alles ei ole, tuleks majal teha lisainvesteering, et saaksime neile hakata sooja vett andma.“

Alari Tõnissoo lisas, et SW Energia on mõnel pool teinud korterelamutele, kes hakkavad neilt sooja vett ostma, sihtsuunitlusega kampaaniaid, toetanud näiteks soojussõlmede ehitamist või andnud kahel aastal suvekuudel sooja vett tasuta.

Sooja hinnast Tõrva kaugküttevõrgus ausalt ja otse*

Talvistel külmadel kuudel moodustab soojusenergia kulu pere eelarvetest märkimisväärse osa ja just seetõttu on soojusenergia hind kaugküttevõrkudes riiklikult Konkurentsiameti poolt määratud. Paika on pandud metoodika, milliseid kulusid tohib soojatootja soojusenergia hinda lisada ja milliseid mitte. Tõrva linna juhid ja elanikud on olnud tublid ja keskkonnasõbralikud, sest juba pikka aega kasutatakse Tõrva soojusvõrgus soojusenergia tootmiseks hakkpuitu, mis on ühtlasi ka soodsaim.

Nõukogudeaegsed katlad olid vanad ja ebaefektiivsed, mille tõttu tuli 2017.a. katlamaja täielikult renoveerida ning ehitamisel kasutati kõige kaasaegsemaid tehnoloogiaid. Tänase Tõrva katlamaja sisu vastab kõige kaasaegsematele nõuetele ja on keskkonnasõbralikum kui kunagi varem. Tõestuseks on Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu poolt väljastatud tunnustus, millega nimetati Tõrva kaugküttevõrk tõhusaks ja keskkonnasõbralikuks kaugküttevõrguks. Eelpool nimetatud tegevused ja investeeringud annavad eelduse, et Tõrva soojusenergia hind on stabiilne järgmised 20 aastat, kuid kahjuks mitte garantiid, et hind aja jooksul ei tõuse.

Nii nagu paljudes kaugküttevõrkudes üle Eesti, nii tõusis ka kahjuks Tõrvas alates 01.09.2019 soojusenergia hind.

Esimene mõjutaja antud hinnatõusule on puiduhakke hinnatõus, mis selleks suveks on võrreldes eelmise aasta suvega tõusnud peaaegu 20%. Teiseks on Tõrva kaugküttevõrgus oluliselt vähenenud soojatarbimine, mis teeb ühest küljest rõõmu, sest tarbijad soojustavad ja renoveerivad oma elamuid ning läbi selle on tagatud kindlasti parem elukeskkond ja väiksem soojakulu. Selle vähenenud tarbimise arvelt aga suureneb soojusenergia hind, sest katlamaja investeering on tehtud veidi suurema tarbimise katmiseks. Need kaks tegurit ongi põhjenduseks, miks olime sunnitud alates 01.09.19 vastavalt Konkurentsiameti otsusele soojusenergia hinda veidi tõstma. Seda, kui suur täpselt hind tohib olla, otsustab Konkurentsiamet mitte soojatootja.

Siinkohal on toon ühe näite Tõrva kaugküttevõrgust, kuidas maja renoveerimine aitab soojusenergia kogukulu vähendada. Võrdlesime ühe Tõrva maja soojatarbimist kütteperioodidel 01.07.16-30.06.17 ja 01.07.18-30.06.19. Nende 2 kütteperioodi vahele jäi maja soojustamine ja renoveerimine, 2018/19 kütteperioodi soojusenergia kulu oli ca 40% väiksem kui võrreldaval perioodil ja rahaline kulu ca 6200€ väiksem. Majade väiksem soojatarbimine tõstab paratamatult energia hinda võrgus, kuid kindlasti on kokkuhoid tarbimise arvelt suurem kui hinnatõus, seega lõppkokkuvõttes on soojatarbijad ikkagi võitnud, sest nendele on tagatud jätkusuutlik soojusenergiaga varustamine ja kogukulu on ka väiksem.

Katlamaja on Tõrva võrgus renoveeritud, millal jõuab aeg soojatrassideni?

Meie, Tõrva soojaettevõtjana ja investorina, oleksime kohe valmis trassid uuendama, kuid esmalt tahame kindlasti ära kuulata ka kohalikud tarbijad, sest trasside uuendamisega kaasneb kindlasti hinnatõus. Tänaseks ei ole Tõrva trasside kadu ületanud Konkurentsiameti poolt etteantud piirmäärasid ja seega trassikao arvelt saadav võit ei kompenseeri ära trassidesse tehtavat investeeringut. Aga luban, et algatame Tõrva tarbijatega dialoogi ja jõuame kindlasti otsuseni, mis on just tarbijate vaatest kõige mõistlikum.

Kõige olulisem meie kui soojatootja jaoks on jätkusuutlik kaugkütte teenuse pakkumine. Sellest eesmärgist lähtume nii Tõrva kaugküttevõrgu, kui ka kõigi teiste 55 SW Energia poolt opereeritava kaugküttevõrgu puhul. Selle parimaks tõestuseks on fakt, et möödunud kütteperioodil ei esinenud ühtki soojakatkestus.

* „Räägime ausalt ja otse“ on SW Energia üks kuuest ettevõtte väärtusest, mida kõik meie töötajad ühiselt kanname.

Artikli autor: Mait Pärg, SW Energia tegevjuht
Artikkel ilmus ajalehes Tõrva Teataja

SW Energia alustas Puhjas soojustrassi ehitustöid

SW Energia alustas juulis Puhjas kaugküttetorustiku kaasajastamist. Mahukate rekonstrueerimistööde raames vahetatakse välja ligi 2,1 km ulatuses vananenud torustikku. Ehitustööde tulemusena paraneb Puhja kaugküttevõrgus varustuskindlus ning vähenevad trassi soojakaod.

Endine katlamaja, Peat Mill OÜ turbabriketitehas, asus aleviku piirest väljaspool ja soojus juhiti aleviku kaugküttevõrku peamagistraali kaudu. Peamagistraal paiknes aga madaltugedel ja oli valdavalt maapealse paigutusega, mis tõttu trasside soojakadu oli väga suur. Uue biokütuse täisautomaatse katlamaja ja maa-aluste trasside ehitamisega asulasse vähendatakse trasside soojakadu, tõstetakse kaugkütte efektiivsust ja garanteeritakse aastaringne soe vesi. Tarbijad ei pea enam kunagi kodusoojuse pärast muretsema, kuna kahe biokütusel töötava katla tööd jääb alatiseks toetama reservkatel, mida rakendatakse vaid äärmiste külmade või hakkpuidukatelde remonttööde ajal.

Käesoleva aasta kevadel algas Kaevu tee 3 kinnistul uue SW Energia katlamaja ehitus.

Siiani on kõik tööd edenenud plaanipäraselt. See tähendab, et juba eeloleval sügisel peaks toasoe klientideni jõudma uuest biokütuse katlamajast. Biokütusel töötava kahe katla kütusena kasutatakse kas hakkpuitu või hakkpuidu ja turba segu. Uue katlamaja ja trasside ehituse toetamise otsus tuli Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) juunis 2018.a. Projekti koguinvesteering on ca 1,4 miljonit eurot, millest 671 950 eurot tuleb toetusena KIK-st ja ülejäänud summa panustab SW Energia. SW Energia OÜ on soojatootmise äris tegutsenud juba 19 aastat ja võtnud ärisuuna just väikeste ja keskmise suurusega kaugküttepiirkondade arendamiseks. Antud valdkonnas on meil väga suur kogemus ja meie eesmärgiks on tagada oma tarbijatele keskkonnahoidlik ja taskukohane soojusenergia iga ilmaga. Uus katlamaja hakkab lisaks Puhja kümnele kortermajale kütma raamatukogu, koolimaja, lasteaeda, kohalikku teenuskeskust ja äripindasid.

Nii katlamaja kui ka torustiku ehitustööd peaksid valmima käesoleva aasta lõpuks.

Tööde käigus kahjustada saanud haljastus taastatakse pärast ehitustööde lõppu. Haljastus- ja asfalteerimistööde valmimise tähtajaks on 01. november. Loodame, et ilmastikuolud soosivad tööde tähtaegset lõpetamist, kui mitte, siis lükkuvad haljastustööd 2020.a. kevadesse.

SW Energia on siiani suutnud kõikides piirkondades teostada töid nii, et pikaajalisi soojusseisakuid ei toimu. Vabandame ja loodame kohalike elanike mõistvale suhtumisele ebameeldivuste osas, mida küttetorustiku ehitustööd põhjustada võivad.

Tallinn-Kopli kaugküttevõrgus toodab sooja SW Energia

Alates 01. juulist 2019.a. toodab Tallinna-Kopli kaugküttevõrgus sooja SW Energia.

Katlamaja asub Põhja-Tallinnas, Kopli poolsaare lõpus. Tegemist on Fund Ehituse arendusprojektiga, mille eesmärk on ajaloolise taustaga Kopli liinide elukeskkonna ülesehitamine. Kopli liinide arendusprojekt hõlmab endas ca 20ha suurust maa-ala, mille lõpptulemusena valmib terviklik elukeskkond, milles on ca 900 uut kodu, kaubanduskeskus, büroopinnad, lasteaed, rannapromenaad puhke-, mängu- ja sportimisaladega.

Uue kõrge kasuteguriga gaasikatlamaja koguvõimsus on 5,16 MW/h, mis pakub muretut kodusoojust kõikidele arendatava piirkonna majade elanikele. Majade vahel paikneb kaugküttetrass, kus ringleb tavapärasest madala temperatuuriga küttevesi. Hoonete soojussõlmed, kaugküttetrass ja katlamaja projekteeriti ühe tervikuna. Tulevikus on piirkonnas väiksemad trassikaod ja katlamaja töötab tavalisest kõrgema kasuteguriga. Hetkel toodab sooja üks katel, mille võimsus on 0,9 MW/h. Sellest piisab, et tagada toasoojus ja soe vesi kolmele juba valminud majale.

SW Energia rekonstrueeris Paldiskis üle 4 km kaugküttetorustikku

2018.a. kevadel alustas SW Energia Paldiskis amortiseerunud kaugküttetorustiku väljavahetamist. Projekti eesmärgiks oli kohaliku kaugküttevõrgu energiatõhusamaks ja töökindlamaks muutmine. Tänaseks on Paldiskis valmis üle 4 km uut kaugküttetorustikku.

Vanad suure soojuskaoga torustiku lõigud asendati uue kaasaegse eelisoleeritud torustikuga. 01.08.2019 valminud rekonstrueerimistööd on investeering keskkonnasäästlikumasse tulevikku ja lisaks aitab see kohalike elanike soojakulusid kokku hoida.
Tänaseks on Paldiski linn saanud ökonoomse ja tänapäevase kaugküttetorustiku, mille abil vähenevad soojakaod 2000 MW/h võrra aastas. Rahaliselt on sellisel juhul kokkuhoid ca 48 000 eurot aastas.

Projekti kogumaksumus oli 985 000 eurot, millest 492 500 eurot tuli Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) ja ülejäänu investeeris SW Energia.
Trassi ehituse teostas AS TREV-2 Grupp.

Jetisõitja Jasmiin Üpraus on uus Euroopa jetispordimeister

Jasmiin Üprausi edulugu jetispordis jätkub! Mulluse EM-sarja pronksi naiste seas vahetas ta tänavu meistritiitli vastu. Äsja saavutatud EM-kuld innustab teda jahtima kõrgeid kohti Põhjamaade meistrivõistlustel ja MM-l. SW Energia jätkab rõõmuga Jasmiini toetamist teel tippu! Palju õnne ja edu Jasmiin!

EM-sarjas sõideti kolm etappi, mille kokkuvõttes selgusid meistrid. Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 18aastane õppur võistles kahes sarjas: põhiklassina õrnema soo esindajatele mõeldud Ski Ladies GP1 klassis ja ühtlasi käis ta ainsa naisena kollitamas mehi Ski GP2 klassis.

Portugali avaetapilt teenis Üpraus naiste seas kolmanda ja meeste hulgas kuuenda koha. Seejuures näitas ta meestega heideldes väga head minekut, võidutsedes avasõidus ja juhtides teiseski kuuenda ringini, ent pidi siis tehnilise probleemi tõttu katkestama. Teisel etapil Ungaris võttis noor pärnakas naiste arvestuses maksimumi: võitis kõik kolm sõitu ja tõusis EM-sarja liidriks. Meeste klassis vahetas ta kuuenda koha pronksi vastu. Seega saame rõõmsalt tõdeda, et Jasmiin Üpraus on Euroopa jetispordimeister.

Enne viimast Horvaatia etappi juhtis Üpraus oma põhiklassis rootslanna Jonna Borgströmi ees üheksa silmaga. Ülesanne oli teoreetiliselt lihtne: hoida Borgström selja taga ja sarjavõit on tema. Ent ära ei saanud unustada ka kolmandal kohal paiknenud MM-sarja liidrit Emma-Nellie Örthendali.

Hõbemedali Ski Veteran GP1 klassis võitis Jasmiini isa, Egon Üpraus. Suurepärase tulemuse saavutas ta stabiilse ja tugeva sõiduga, kuna sellel aastal oli osavõtjaid suhteliselt palju suur ja ka tase oli kõrge.

Järgmine suur võistlus toimub augusti alguses Taanis, kus võisteldakse Põhjamaade meistritiitli nimel ja sügis möödub võisteldes MM-sarjas Hiinas, Indias ja Ühendemiraatides. Peale tiitlivõistluste lööme kaasa Eesti ja Läti meistrivõistlustel ning Alpe Adria sarjas.

Artikli allikas: Pärnu Postimees

Avatud uste päev Kehra katlamajas

Suure rõõmuga saame teatada, et SW Energia kõige innovatiivsem katlamaja Kehras on valmis! Avatud uste päev toimus 28. mail, mil katlamaja uksed olid kõikidele huvilistele avatud.

2015. aastal võitis ettevõte Kehra kaugküttepiirkonna soojatootmise konkursi ning sellest lähtuvalt tuli kolme aasta jooksul ehitada Kehrasse uus katlamaja. Selle rajamine algas möödunud aasta alguses, ehitas OÜ Märja Monte, kellelt soojafirma tellis „võtmed kätte“ lahenduse. Investeeringu suurus on 2,3 miljonit eurot, sellest poole sai SW Energia KIKi kaudu Euroopa Liidu Ühekuuluvusfondist.

Soov oli inimestele tutvustada üht tänapäevase tehnoloogiaga katlamaja, näidata, et katlamaja on ka seest ilus puhas. Avatud uste päeval tutvustati uue automaatkatlamaja tööd alates sellest, kui sinna jõuab auto hakkepuidukoormaga kuni selleni, mil katlamajast väljub torude kaudu soojaenergia kehralaste kodudesse.

Kohal käis ka kohaliku omavalitsuse, Ainja vallavalituse ja volikogu esindajad, et uudistada, kuidas just nende piirkonna kodusoe tekib ning tarbijateni jõuab.

Avatud uste päeval panime paika ka katlamaja viimase detaili – aadressisildi, mille kinnitas seinale piirkonnajuht Alari Tõnissoo.

Sel pealelõunal toimunust tegi kokkuvõtte ka ajaleht “Sõnumitooja” ajakirjanik Külli Koppelmaa. Artikkel on kõigile kättesaadav siit lingilt.

Soojatootja SW Energia pälvis “Tõhus Kaugküte” märgised

Maikuu lõpus toimunud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu aastakonverentsil anti üle järjekordsed “Tõhus Kaugküte” märgised, mille pälvisid 6 Eesti võrguettevõtte 28 kaugküttesüsteemi. Märgis tõendab kaugküttesüsteemi tõhusust ehk taastuvenergia või koostootmise osakaalu võrgu kaudu edastatavas soojuses.

EJKÜ on väljatöötanud märgise “Tõhus Kaugküte”, mis tõendab ja tunnustab kaugküttesüsteemi tõhusust ehk taastuvenergia ja koostoodetud soojuse enamust kaugküttesüsteemis.Märgisega teavitatakse tarbijat kaugküttesüsteemi tõhususest ning tõstetakse esile kaugkütet kui tõhusat, keskkonnasõbralikku, mõistliku hinnaga ja mugavat soojusvarustuse viisi. “Tõhus Kaugküte” tunnustuse saanud kaugküttevõrk vastab EL energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL sätestatud tingimustele:“Tõhus kaugküte ja –jahutus – kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, milles soojuse tootmiseks kasutatakse vähemalt 50% taastuvenergiat või 50% heitsoojust või 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni.”

Üle poole tänasest kaugküttesoojusest toodetakse taastuvenergiaallikatest ning ligi pool tõhusal elektri- ja soojuse koostootmisel. Ligi 60% Eesti hoonetest on ühendatud kaugküttega. Kaugküttesüsteemidel on olnud ja saab ka tulevikus olema määrav roll Eesti taastuvenergiaeesmärkide täitmisel. Märgis „Tõhus Kaugküte“ võimaldab suurendada ka kaugküttetarbijate teadlikkust ja huvi kasutatava soojuse allikate suhtes. Uue koostatava EL taastuvenergia direktiivi kohaselt saab kaugkütte võrguettevõtetel olema ka kohustus tarbijaid teavitada kaugküttesoojuse tootmisel kasutatud energiaallikatest ning süsteemide energiatõhususest. Märgis on hea võimalus kaugküttesüsteemide tõhusust tõendada ning eksponeerida.

Märgist “Tõhus Kaugküte” annab välja EJKÜ juurde moodustatud ekspertkomisjon. Märgise kasutamise õigus kehtib väljaandmisest viis aastat. Märgise saanud kaugkütteettevõte peab märgise tingimustele vastavust tõendama vähemalt kord aastas.

Sel aastal välja antud 28-st märgistest 8 jagati SW Energia halduses olevatele kaugküttekatlamajadele. Saame rõõmuga tõdeda, et tänaseks on meie 49-st kaugküttepiirkonnast 29 tunnustatud „Tõhus Kaugküte“ märgisega.

Kehra uus katlamaja avab oma uksed

Kehra kaugküttevõrgus valmis uus hakkpuidukatlamaja. Katlamaja rajamine läks maksma 2,3 miljonit eurot, millest poole eraldas KIK ELi Ühtekuuluvusfondi toetusrahast ning teise poole investeeris SW Energia oma vahenditest. Uude katlamajja paigaldati kaks katelt, mille koguvõimsus on 5MW ja veel 1MW suitsugaaside pesur, mis suunab suitsugaasi jääkenergia tagasi küttevõrku. Lisaks paigaldati reservi 6MW võimsusega põlevkiviõlikatla, mis katab vajadusel kogu puidukatlast tuleva energia.

Avame teisipäeval, 28. mail kõikidele huvilistele Kehra katlamaja uksed – oma silm on kuningas.
Huvilisi ootame Kehras, Välja tn 2 kell 16-18.

Puhjas algas uue hakkpuidul töötava katlamaja ehitus

2019. aasta sügisel valmival uuel hakkpuidu katlamajal saab olema kaks katelt: 1 megavatise võimsusega ja 0,5 megavatise võimsusega. Väga külmade talvepäevade tipukoormuste katmiseks ja plaaniliste hoolduste tarbeks jääb alles ka praegu kasutuses olev 2 megavatise võimsusega õlikatel. Uus katlamaja rajatakse Kaevu tee 3 kinnistule.

Katlamaja hakkab soojusega varustama esialgu 10 korteriühistut, kus on kokku üle 300 korteri. Katlamaja hoone ehitustööd teostab Märja Monte.

Kokku investeerib SW Energia Puhja biokütuse katlamaja ehitusse ja soojatrasside renoveerimisse enam kui 1,3 miljonit eurot, millest pool kogu investeeringu summast tuleb Keskkonnainvesteeringute Keskuse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Uus katlamaja toob Puhja tarbijatele stabiilsema ja soodsama soojuse hinna, kui senine sooja tootnud katlamaja võimaldas.

Eesmärk on pakkuda oma klientidele usaldusväärset ja kulutõhusat energiateenust, mis samal ajal minimeeriks ka keskkonnamõjusid. Ehitades Puhja taastuval hakkpuidul töötava katlamaja, pole see mitte ainult samm rohelisema keskkütte poole, vaid ka samm stabiilsema hinna suunas.

Kütusena kasutatav hakkpuit on Eestis kohapeal puidu raiest tekkiv jääkmaterjal, mis on suurepäraselt kasutav taastuv biokütus. Kodumaise kütusena, annab see tööd kohalikele inimestele, kes väheväärtuslikust puidust hakkpuitu toodavad. Seda tekib kõikjal, kus raiet tehakse ja metsa majandatakse- puhastamata kraavipervedel kui võssa kasvanud põldudel.

Lisaks on plaanis kaasajastada ka Puhja soojusvõrke – nimelt vahetatakse välja ligi 2100 meetri ulatuses vananenud võrke, mille tulemusel vähenevad soojakaod ning paraneb tarbijate varustuskindlus.

Kõige parem viis sooja vee saamiseks

Kraanivee soojendamine keskkütte baasil on kõige soodsam ja keskkonnasõbralikum viis lõppematu varuga sooja vee saamiseks, kuid selle võimaluse kasutamiseks peab maja torustik tehniliselt sobima.

Katlamaja poolt on tehniline võimekus sooja vee tootmiseks olemas paljudes SW Energia katlamajades. Tarbijateni jõuab soodsam soe vesi sedamööda, kuidas sobivad majade torustikud.

Argumendid

Soe vesi ei saa järsku otsa, boiler ei võta enam ruumi, vee hind on poole soodsam, ja vannituba on ka suvel kuiv. Üks olulisi argumente on muidugi hind. Kaugküttega vee soojendamine on poole odavam, kui elektriga. Kuna suurema osa aastast kasutatakse vee soojendamiseks sedasama soojust, millega köetakse ka radiaatoreid, on sooja vee tootmine väga efektiivne. Tootmiskaod on väikesed ja nii ongi energia megavatt-tunni hind elektrist oluliselt odavam.

Üleminek elektriboilerilt annab võidu ka varustuskindluses: kui boilerivesi võib ajutise suurema tarbimise korral tühjaks saada, siis kaugküttekatlamaja soojendab vett pidevalt ja varustamine on tagatud kogu aeg. Kes kunagi šampoonise peaga tulutult dušikraani punast nuppu kruttinud, see oskab lõppematut sooja vee varu hinnata.

Renoveeritavates majades peaks aitama valikut sooja vee tootmise kohta langetada ka vannituppa tekkiv S-tähe kujuline soe veetoru ehk siug. Vannituba on ka suvel kuiv, tänu sooja vee tsirkulatsioonile läbi siu. Vannitoas, kus inimene kipub kandma kaunis vähe riideid, on väike lisaküte ka rõskel suvel tõepoolest teretulnud.

Keskkonnasõbralik küte

Väikese lisaväärtuse annab ka roheline oreool kaugkütte kui kõige keskkonnasõbralikuma kütteviisi kohal. Paljud kaugküttekatlamajad kasutavad kütusena eestimaist hakkpuitu, tänu sellele on tegu ka väga keskkonnasõbraliku soojusega.

Kaugkütte baasil soojendatud tarbevee kasutamiseks peab majas olemas olema sobiv torustik ning soojussõlmes vajalikud seadmed.

Võta julgelt ühendust

Kui teile pakub kaugkütte baasil vee soojendamine huvi, siis võtke ühendust SW Energiaga.

Aasta algusest kütab Raasikul uus biokütuse katlamaja

Seni Mistra-Autexist sooja saanud kooli, lasteaeda, spordihoonet, rahvamaja, tervisekeskust, Coopi kauplust ja kooli kõrval asuvat kortermaja hakati jaanuari lõpus kütma osaühingu SW Energia uuest hakkpuidu katlamajast. Toasooja toodab innovaatiline biokütusel töötav hakkpuidukatel, mis tagab tarbijatele stabiilse, soodsa ja keskkonnahoidliku kodusoojuse. Uus katlamaja on madalate hoolduskuludega ja täisautomaatne.

Raasikule Coopi kaupluse ja tervisekeskuse tagusele maa-alale hakati uut katlamaja rajama mullu augusti alguses. Alustati trassidest, neid tuli kokku rajada 350 meetrit, katlamajast iga tarbijani. Paralleelselt läks lahti katlamaja ehitus.

Uus katlamaja on täisautomaatne

Uue konteinerkatlamaja süda on Leedu firmas Kalvis toodetud 720 kW hakkepuidukatel. SW Energia piirkonnajuht Alari Tõnissoo kinnitusel selle võimsusest piisab, arvestatud on ka võimalusega, et tulevikus liitub kaugküttevõrguga katlamaja kõrvale rajatav Paju põiktänava arendus ning vajadusel saab liita veel tarbijaid. Juhuks, kui puiduhakkekatlaga midagi juhtub ning see on vaja seisma jätta, on katlamajas ka 1megavatine õlikatel ning kaks põlevkiviõlimahutit. Põhikatla kõrval on 5 tonnine akumulatsioonipaak, mille kaudu läheb vesi kaugküttevõrku, tahmaosakeste püüdur ning kaks automaatikakilpi.

Katlamaja on täisautomaatne, see tähendab, et igapäevaselt ühtegi töötajat kohapeal ei ole. „Igapäevaselt ei teki lisakulu kallite inimtöötundide näol ning võimalike ohtude eest hoiatab arvuti meie hooldustehnikuid juba enne probleemi tekkimist,“ ütles SW Energia piirkonnajuht Alari Tõnissoo. Vastavalt vajadusele toob autojuht korra nädala või paari-kolme tagant koormatäie puiduhaket ning teine käib tuhka ära viimas. Rohkem inimeste sekkumist vaja ei ole, vastutav tehnik käib korra nädalas kohapeal kontrollimas, et kõik töötaks, nagu peab. Igapäevaselt liigub info katlamaja tööst ettevõtte serverisse. Katlamajade tööd juhib arvutiprogramm, mis mõõdab välistemperatuuri, soojatarbimist, annab vajadusel sooja juurde ja nii edasi. Arvutiprogramm suudab katlasüsteemis ka ise tõrkeid likvideerida, kui programmil see ei õnnestu, sõidab operaator kohale.

Muretu soojamajandus

SW Energia opereerib enam kui 250 lokaal- ja kaugküttekatlamaja üle Eesti, olles 43 omavalitsuse usaldusväärseks koostööpartneriks. „Tule räägi meile oma ideest! Anname nõu nii võrgupiirkondade arenguküsimustes kui ka kortermajade soojusenergiat puudutavatel teemadel. Võtke meiega julgelt ühendust,“ ütles SW Energia tootmisjuht Allan Aas.

Harku alevik saab toasooja uuest hakkpuidukatlamajast

Möödunud aasta lõpust kütab Harku aleviku 12 hoonet täisautomaatne biokütusel töötav katlamaja

Tänaseks toodab Harku soojavõrgus toasooja innovaatiline biokütusel töötav hakkpuidukatel, mis tagab tarbijatele stabiilse, soodsa ja keskkonnahoidliku kodusoojuse. Uus katlamaja on madalate hoolduskuludega ja täisautomaatne. „Igapäevaselt ei teki lisakulu kallite inimtöötundide näol ning võimalike ohtude eest hoiatab arvuti meie hooldustehnikuid juba enne probleemi tekkimist,“ ütles SW Energia tootmisjuht Allan Aas.

Vajadus uuenduste järele tekkis sellest, et siiani küttis Harku aleviku hooneid Harku vangla katlamaja. See oli 50 aastat tagasi rajatud kivisöe kütuse baasil töötav ning kaasaegsetele nõuetele mittevastav katlamaja, mis on tänaseks suletud. Kuna vangla suleti, sõlmis SW Energia 2016. aastal toonase valla ettevõttega kokkuleppe rajada Harku alevikku uus keskkonnahoidlik hakkpuidukatlamaja. Selle valmimiseni paigaldati ajutine täisautomaatne põlevkiviõli baasil töötav konteinerkatlamaja. Möödunud aasta lõpus valminud uus hakkpuidukatlamaja varustab tarbijat soojusega ööpäevaringselt vastavalt välisõhu temperatuurile, olles tarbijale soodne ja hoides õhu elanike jaoks saasteainetest vabana.

Siinkohal on sobiv hea sõnaga ära märkida Harku valla endised ja praegused esindajad, kes on otsustanud tegutseda ning kohalikele elanikele mõeldes soojamajandus muretuks muuta.

Uues katlamajas jääb hakkpuidukatlale toeks ka reservkatel, millega toodetakse soojust eriti külmade ilmade või põhikatla avarii korral. Põlevkiviõlil töötava reservkatla olemasolu tagab tarbijale stabiilse kodusooja olenemata muutlikest ilmaoludest ja tehnilistest muredest.

Renoveerimisprojekt sai teoks tänu soojatootja tehtud investeeringutele ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ca 50% toetusele, mis tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Projekti ehitusmaksumuseks kujunes 335 663 eurot.

Üheks päevaks avas soojatootja huvilistele katlamaja uksed ning ootas kõiki uudistama. Tegime külalistele ringkäiku ning näitasime ja rääkisime, kuidas katlamaja protsessid töötavad. Oodatud olid ka kõikide hoonete esindajad, kes soovisid rohkem informatsiooni soojavõrku liitumise kohta. „Kaugküte on ja ilmselt ka jääb kõige soodsamaks kütteviisiks läbi aegade,“ arutles Aas.

Üpraus tegi ajalugu ja võitis esimese eestlasena MM-sarja üldarvestuses medali

“Järgmisel hooajal on eesmärk tulla maailmameistriks!”

Ajasõidus teise tulemuse saanud Üpraus võttis esimeses sõidus kõige parema stardipositsiooni ja juhtis sõitu lõpuni MMi liidri lätlanna Krista Uzare ja valitseva maailmameistri rootslanna Emma-Nellie Ortendahli ees.

Teises sõidus stardis kordus sarnane stsenaarium: Üpraus sai parima lähte, aga siis pani oma kogemused maksma Ortendahl, kes eestlannast möödus. Pärnu neiu suutis aga lätlanna selja taha hoida ja lõpetas sõidu teisena.

„Päev oli imeline. Esimese sõidu võitu ega teise sõidu teist kohta ei julgenud ma loota, kuid see ainult näitab, et meie hooajasisesed treeningud ja muu panus on vilja kandnud. Olen etapi liider ja otsustavaks sõiduks igati valmis,” kommenteeris Üpraus hästi alanud võistlust.

Viimasel päeval püsis põnevust küllaga: üldvõitu ehk MM-tiitlit noolisid nii lätlane kui rootslane. Pronksmedalit jahtis kaks eestlannat, Üpraus ja MM-sarja punktitabelis kolmandal kohal asuv Kätriin Nilbe.

Stardist said mõlemad maarjamaalased hästi minema, kuid teisel ringil tegi Nilbe rajal vea ja pidi võtma musta karistuspoi, aga kohtunikud lugesid seda valesti tehtuks ja eemaldasid Nilbe rajalt musta lipuga. Sellega oli pronksmedali saatus otsustatud. Enam ei mõjutanud isegi Üprausi väike kukkumine rajal, mis langetas ta neljandale kohale.

“Esimese rahvusvahelise hooajaga oleme mina ja mu tiim väga rahul! Euroopa meistrivõistluste pronks, maailmameistrivõistluste slaalomsõidu hõbe ja nüüd maailmameistrivõistluste viimasel etapil sõiduvõit, etapi kolmas ja suurim kordaminek on 2018. aasta maailmameistrivõistluste pronksmedal, mis on esimene MM-sarja medal eestlastele!” rõõmustas Üpraus, lisades, et autasusid tuli Alpe Adria, Läti ja Eesti meistrvõistlusteltki. “Nüüd hakkame valmistuma juba uueks hooajaks, mille peaeesmärk on tulla maailmameistriks.“

Sindi saab uue katlamaja ja küttetorustiku