Energiat tuleb säästa, see on selge. Majad on tarvis soojustada ning aknad ja uksed peavad olema tihedad, sest ainult nii on toas mõnus ja soe; ja küttearve ei too ka kananahka ihule. Ainult, et siin on üks aga.
„Mõnus“ ja soe on soojustatud toas ainult sellisel juhul, kui soojustamise käigus pole ära unustatud ventilatsiooni. Kui õhuvahetus ei ole piisav, toob see kaasa terve rea „haige maja“ sümptomeid nagu hallitus, liiga niiske või liiga kuiv õhk; liiga vähe hapnikku ja liiga palju mürgiseid saasteaineid ning peenosakesi toaõhus.
Liigne niiskus põhjustab hallitust ja kopitust ning see omakorda allergiat, hingamisprobleeme ja astmat. Liialt kuiv toaõhk kuivatab ka inimest: nahk, nina, kurk ja silmad võivad hakata sügelema, hullematel juhtudel isegi veritsema. Hapnikuvaene ja peenosakesterikas; mööblist, vaipadest ja kodukeemiast pärit mürgiseid elemente täis õhk muudab meid uimaseks, nõrgendab immuunsüsteemi ja vähendab mõnede uuringute järgi vaimset võimekust lausa kaks korda. Mõelge korraks – see tähendab, et lõpukirjandi punktisumma on olulises sõltuvuses sellest, kas eksamiruumis on värske õhk või mitte.
Eesti õhk on puhas – aga ainult õues
On hea teada, et ligi pool Eestimaast on kaetud metsadega ja et meie välise õhu saastenäitajad on Euroopas ühed madalamatest. Paraku sellest ei piisa – õues on meil puhas värske õhk küll, aga meie ise oleme toas.
Statistika ütleb, et veedame koguni 90% oma ajast siseruumides, kus õhukvaliteet pole enam sugugi kiita. Ventileerimata maja muudab selles toimetavad inimesed loiuks, nende enesetunde viletsaks ja nüristab vaimset võimekust.
Mida siis ette võtta? Olenevalt probleemi suurusest võivad lahenduseks olla kas maja põhjalik ümberehitus või ainult mõne toalille lisamine interjööri. Aga tänu luksusele, et Eestimaal on õuest pea alati võtta puhast ja värsket õhku, on kõige esimene võte ikka akna avamine.
Tuuluta tihti ja põhjalikult
Eestis elamisega kaasneb see luksus, et akna taga on peaaegu alati võtta värske puhas õhk. Seega pole vaja teha muud, kui avada aken ja lubada kõigel heal ja virgutaval tuppa voolata. Ruumis, kus inimesed viibivad terve päeva, tuleks aken avada kolm korda päevas, iga kord kolmeks kuni viieks minutiks. Parem on teha aken lühikeseks ajaks pärani lahti, kui seda pikka aega praokil hoida, nii väldite tuuletõmbust ja soojuse raiskamist. Pole vaja peljata, et talvel toa külmaks tuulutate: põhjalik lühike tuulutus vahetab korraga välja toaõhu, kuid ei jahuta maha põrandaid ja seinu. Värske õhk soojeneb kiiresti ja on meie oludes tavaliselt sobiva niiskusesisaldusega.
Niisuta või kuivata õhku
Õhu soojendamine vähendab suhtelist niiskust: kui avate akna ja lasete tuppa +6o C õhu, mille suhteline niiskus on 80%, siis sellesama õhu suhteline niiskus toatemperatuuril on ligi 30%. See on ka põhjus, miks kaugküttega korterites kipub õhk kuiv olema: ruumis on alati ühtlaselt soe.
Et ennast hästi tunda, peaks toaõhu suhteline niiskusesisaldus jääma vahemikku 30-60%. Talvel võiks suhteline õhuniiskus olla madalam, sest külmadele pindadele kogunev kondensvesi suurendab hallituse riski.
Liigse kuivuse vastu aitab õhuniisutaja kasutamine, elektroonikapoodidest on võimalik leida kaunis lai valik. Käepärasemate lahendustena võib kasutada veeanumaid radiaatori läheduses, isetehtud õhuniisutajaid või pesu kuivatamist toaõhu käes. Ka toataimed aitavad õhu niiskuse taset reguleerida. Liigse niiskuse korral saab abi niiskuseimajate ja õhukuivatite kasutamisest või ruumi kütmisest. Kui on tahtmist õhu suhtelist niiskust täpselt mõõta, võib enesele hankida hügromeetri või koduse ilmajaama.
Too tuppa taimi
Taimed on looduslikud õhupuhastid, mis toodavad hapnikku, seovad CO2 ja reguleerivad ka toaõhu niiskustaset. NASA on leidnud, et taimedel on võime filtreerida õhust välja isegi saasteaineid, ning soovitab paigutada ruumi ühe taime iga 10 ruutmeetri kohta. Parimateks õhupuhastajateks on hinnatud kuldviljakpalmi ja Fosteri kentiapalmi. Samasse nimistusse kuuluvad ka tõeliselt vastupidavad ja kergesti hooldatavad toataimed nagu draakonipuu, luuderohi ja nefroleep ehk toasõnajalg. Lisaks praktilisele õhu parandamise tööle räägitakse, et taimed mõjuvad ka rahustavalt ja parandavad toas viibijate meeleolu. Igal juhul tasub proovida ja tuua tuppa mõned kenad toataimed.
Investeeri ventilatsiooni
Kuid akna kaudu tuulutamine, õhuniisutid ja niiskuseimajad on siiski ajutised lahendused, mida tuleb õhu kvaliteedi säilitamiseks aina uuesti ja uuesti korrata. Et siseruumi õhk oleks alti „vaikimisi“ puhas, hapnikurikas ja sobiva niiskusesisaldusega, peab hoones olema korralik ventilatsioon.
Tänapäevased soojustagastusega ventilatsiooniseadmed töötavad vaikselt ja väikeste püsikuludega. Kui inimese töövõime on tänu värskele õhule kolmandiku võrra parem, tervis korras ja vaim värske, siis tasub iga ventilatsiooniseadmetesse investeeritud sent end kokkuvõttes ära.