Korraliku eestlasena on meil alati halb. Kui on kuum, vingume et võiks olla jahedam. Kui on aga külm, siis uriseme kauaoodatud kehva suveilma üle.
Sellegipoolest tõstatab käesoleva suve eriline jahedus küsimuse, mis on tegelikult maailmas toimumas. Miks on Eestis ilm jahenenud, kui mujal võideldakse üha tõusvate kuumakraadidega? Nendele küsimustele püüdsid selgitusi anda klimatoloog Ain Kallis ja mereteadlane Tarmo Soomere.
Klimatoloogi sõnul oli käesoleva aasta juuni erakordselt külm. 18 aasta jooksul on keskmisest jahedamad juunikuid esinenud lausa 12 korral. See annab alust uskuda teatavasse seaduspärasusse, kuid sellegipoolest ei kinnitata veel kliimamuutust, tõdeb ta. Viimasest saab rääkida alles siis, kui trend ühes suunas on kestnud üle 30 aasta. Kallise sõnul tuleb kohaneda uue reaalsusega – kliima soojeneb, kuid meie peame leppima olematu suvega.
Aga kuhu ikkagi see suvesoojus jääb?
Eesti Ekspressi artiklist selgub, et kõige selle taga on Golfi hoovus, mis toob Mehhiko lahest troopilist soojust Atlandi ookeani põhjaossa. See sama soe garanteerib Eesti aed- ja puuviljade valmimise. Kui aga Golfi hoovus meile seda tohutut hulka sooja merevett nii kaugele põhja ei tooks, siis valitseks meil Eestis tundra ja igikelts.
Vastupidiselt Eestile, on Arktikas viimastel aastatel olnud erakordselt soe. Võimsad soojad tormid lähevad Islandi ja Gröönimaa vahelt otse põhjapoolusele ja sulatavad liustikke. Sulavesi on mage ja kerge ning triivib koos lõunast tuleva Golfi hoovusega põhja. Sulava magevee tõttu ei jõua soe ja soolane hoovuse vesi enam nii kaugele Põhja-Euroopasse. Sellest tingituna tuleb arvestada palju külmemate oludega: talved, kus paugub 40 kraadine pakane muutub tavalisemaks, õunapuud surevad välja ning Eesti metsad hakkavad tasapisi meenutama tundrat.
Mereteadlane Tarmo Soomere aga ütleb, et idas ja põhjas oodatakse järgmise saja aasta jooksul tõsist soojenemist, kui fossiilsete kütuste kasutamine jätkub endises tempos. Eesti jaoks tähendaks see, et suvel võib esineda nädalapikkuseid kuumalaineid ning kliimamudelite põhjal võib ennustada kuni kolmandiku võrra rohkem sademeid. Soomere arvab, et olematud suved püsima ei jää, suureneb nii kõrbekuumade kui ka jahedate suvede tõenäosus. Ta soovitab pigem pöörata tähelepanu majadele, kuna äikest ja tuult saab tulevikus tublisti rohkem olema. [Loe artiklit]
Üks on kindel
Võta nüüd näpust, mis see meie tulevik olema saab. Üks on kindel, et kaugküttega te talvel külma ei jää. SW Energia kaugküttejaamad reguleerivad soojusenergia tootmist vastavalt välistemperatuurile ja lubavad mõnusat kodusoojust nautida iga ilmaga.
Originaal artikkel pärineb Eesti Ekspressist