Talvistel külmadel kuudel moodustab soojusenergia kulu pere eelarvetest märkimisväärse osa ja just seetõttu on soojusenergia hind kaugküttevõrkudes riiklikult Konkurentsiameti poolt määratud. Paika on pandud metoodika, milliseid kulusid tohib soojatootja soojusenergia hinda lisada ja milliseid mitte. Tõrva linna juhid ja elanikud on olnud tublid ja keskkonnasõbralikud, sest juba pikka aega kasutatakse Tõrva soojusvõrgus soojusenergia tootmiseks hakkpuitu, mis on ühtlasi ka soodsaim.
Nõukogudeaegsed katlad olid vanad ja ebaefektiivsed, mille tõttu tuli 2017.a. katlamaja täielikult renoveerida ning ehitamisel kasutati kõige kaasaegsemaid tehnoloogiaid. Tänase Tõrva katlamaja sisu vastab kõige kaasaegsematele nõuetele ja on keskkonnasõbralikum kui kunagi varem. Tõestuseks on Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu poolt väljastatud tunnustus, millega nimetati Tõrva kaugküttevõrk tõhusaks ja keskkonnasõbralikuks kaugküttevõrguks. Eelpool nimetatud tegevused ja investeeringud annavad eelduse, et Tõrva soojusenergia hind on stabiilne järgmised 20 aastat, kuid kahjuks mitte garantiid, et hind aja jooksul ei tõuse.
Nii nagu paljudes kaugküttevõrkudes üle Eesti, nii tõusis ka kahjuks Tõrvas alates 01.09.2019 soojusenergia hind.
Esimene mõjutaja antud hinnatõusule on puiduhakke hinnatõus, mis selleks suveks on võrreldes eelmise aasta suvega tõusnud peaaegu 20%. Teiseks on Tõrva kaugküttevõrgus oluliselt vähenenud soojatarbimine, mis teeb ühest küljest rõõmu, sest tarbijad soojustavad ja renoveerivad oma elamuid ning läbi selle on tagatud kindlasti parem elukeskkond ja väiksem soojakulu. Selle vähenenud tarbimise arvelt aga suureneb soojusenergia hind, sest katlamaja investeering on tehtud veidi suurema tarbimise katmiseks. Need kaks tegurit ongi põhjenduseks, miks olime sunnitud alates 01.09.19 vastavalt Konkurentsiameti otsusele soojusenergia hinda veidi tõstma. Seda, kui suur täpselt hind tohib olla, otsustab Konkurentsiamet mitte soojatootja.
Siinkohal on toon ühe näite Tõrva kaugküttevõrgust, kuidas maja renoveerimine aitab soojusenergia kogukulu vähendada. Võrdlesime ühe Tõrva maja soojatarbimist kütteperioodidel 01.07.16-30.06.17 ja 01.07.18-30.06.19. Nende 2 kütteperioodi vahele jäi maja soojustamine ja renoveerimine, 2018/19 kütteperioodi soojusenergia kulu oli ca 40% väiksem kui võrreldaval perioodil ja rahaline kulu ca 6200€ väiksem. Majade väiksem soojatarbimine tõstab paratamatult energia hinda võrgus, kuid kindlasti on kokkuhoid tarbimise arvelt suurem kui hinnatõus, seega lõppkokkuvõttes on soojatarbijad ikkagi võitnud, sest nendele on tagatud jätkusuutlik soojusenergiaga varustamine ja kogukulu on ka väiksem.
Katlamaja on Tõrva võrgus renoveeritud, millal jõuab aeg soojatrassideni?
Meie, Tõrva soojaettevõtjana ja investorina, oleksime kohe valmis trassid uuendama, kuid esmalt tahame kindlasti ära kuulata ka kohalikud tarbijad, sest trasside uuendamisega kaasneb kindlasti hinnatõus. Tänaseks ei ole Tõrva trasside kadu ületanud Konkurentsiameti poolt etteantud piirmäärasid ja seega trassikao arvelt saadav võit ei kompenseeri ära trassidesse tehtavat investeeringut. Aga luban, et algatame Tõrva tarbijatega dialoogi ja jõuame kindlasti otsuseni, mis on just tarbijate vaatest kõige mõistlikum.
Kõige olulisem meie kui soojatootja jaoks on jätkusuutlik kaugkütte teenuse pakkumine. Sellest eesmärgist lähtume nii Tõrva kaugküttevõrgu, kui ka kõigi teiste 55 SW Energia poolt opereeritava kaugküttevõrgu puhul. Selle parimaks tõestuseks on fakt, et möödunud kütteperioodil ei esinenud ühtki soojakatkestus.
* „Räägime ausalt ja otse“ on SW Energia üks kuuest ettevõtte väärtusest, mida kõik meie töötajad ühiselt kanname.
Artikli autor: Mait Pärg, SW Energia tegevjuht
Artikkel ilmus ajalehes Tõrva Teataja