Maailma Bioenergia Assotsiatsiooni leedukast president Remigijus Lapinskas prognoosis ajakirjas Bioenergy Insight energeetika arengusuundi aastaks 2017.
„2016 oli globaalsetel kliimaläbirääkimistel positiivne aasta. 120 riiki ratifitseerisid Pariisi lepingu, et piirata globaalset soojenemist alla 2°C. Ratifitseerimisega lubasid riigid vähendada fossiilkütuste kasutamist, suurendada energiatõhusust ja rakendada taastuvenergia tehnoloogiaid. Need lubadused muutuvad nüüd tegudeks. Pariisi leping on peamiseks muutuste mootoriks kogu taastuvenergia sektoris, sealhulgas bioenergia vallas.
Et saavutada Pariisi lepingu eesmärke, mängib bioenergia olulist rolli ning arvatakse, et bioenergia saab lähitulevikus anda maailma energiavarustussüsteemile jätkusuutlikult vähemalt 150EJ (exadžauli ehk 1018 džauli). Aastal 2013 oli see number vaid 56EJ.
Eelmisel aastal toimusid bioenergia sektoris suured arendused. Sektoris töötas üle maailma enam kui kolm miljonit inimest. Uuendusliku suundumusena lennunduses võisime näha lennujaamasid, kes pakkusid biokütuseid lennukitele. Lennufirmad ja tootjad nagu United Airlines, KLM, Cathay Pacific, Boeing ja Airbus alustasid biokütusel lende üle maailma.
Uuringud näitasid, et bioenergia on säästva arengu seisukohast esmatähtis. Hajutati müüte maakasutuse, veekasutuse ja toidu ja kütuse küsimustes. Riigid seadsid suuremaid sihte biokütuste ja bioenergia valdkonnas. Elektrijaamades suurenes üleminek söelt biomassile.
Tulevikus tasub jälgida bioenergia (näiteks pelletite) nõudluse kasvu Aasias. Silma paistab soojatootmissektor, kes vähendab süsinikuheidet, asendades fossiilsed kütused biomassiga kombineeritud soojuse ja elektri tootmiseks kaugküttevõrkudes. Lisaks sellele saavad olulise rolli tõhus energiatootmine olmejäätmetest ja põllumajanduse jääkidest, samuti innovatsioon ja rahastus neis sektorites. Mujal on paljutõotav roheline trend biokütuste kasutamine transpordis.
Kõiki biokütuseid sõltumata nende määratlusest (arenenud, tavapärased, esimese põlvkonna jne) tuleks arendada heitekoguste vähendamise põhimõttest lähtudes – et rahuldada transpordisektori (sealhulgas lennunduse, meretranspordi, raskeveokite transpordi ja põllumajandusmasinate) kasvavaid vajadusi.
Tähtis on nii rahvuslik kui üleilmne strateegia fossiilkütuste kasutamise vähendamiseks samm-sammult ja aasta-aastalt.
Oluliseks tööriistaks saab süsinikdioksiidi maks – lihtne ja tõhus viis, et vähendada fossiilsete kütuste kasutamist, parandada energiatõhusust ning muuta taastuvenergia konkurentsivõimeliseks.
Kohalike rahvuslike riikide valitsuste tugi on ülioluline.
Maailma Bioenergia Assotsiatsioon (WBA), kui biomassil energiatööstuse ülemaailmne hääl, teeb tööd selle nimel, et tugevdada rahvuslikke ja piirkondlikke liite. Pingutame, et luua piirkondlikke bioenergia keskuseid, mis aitaksid eelistada bioenergia poliitikat ja uute turgude avamist üle maailma.“
See lugu ilmus esmakordselt Bioenergy Insight 2017. aasta jaanuari/veebruari väljaandes. Kirjutas Remigijus Lapinskas, Maailma Bioenergia Assotsiatsiooni president ja toimetas Liz Gyekye, Bioenergy Insight’i toimetaja. Eesti keelde pani teksti SW Energia.