Enne kütte sisse lülitamist tuleb veenduda kolmes asjas: et kraanide avamisest on teavitatud nii soojatootja kui majaelanikud; küttetorustikus on välistatud lekkeoht, ning et maja viimase korruse elanikud saavad kütte sisse lülitamise hetkel kodus olla.
Kortermaja viimase korruse elanikel on kanda eriline roll, sest just nemad saavad panna täpi hästitöötava küttesüsteemi i-le. Kuid enne seda tuleb välistada ohtlikumad hooletusvead.
Paljudes majades keeratakse keldris asuvad soojakraanid suveks kinni ning vesi lastakse torudest välja – suvel remonditakse ikka küttesüsteemi või vahetatakse radiaatoreid. Et vältida ulatuslikke veekahjustusi, on sellises majas väga oluline küttesüsteem vahetult enne kütmise algust taskulambi ja terava silmaga üle käia.
Tähele tuleb panna kraanida ja ventiilide asendeid ning värskeid ühenduskohti: kas kõik on õiges asendis ning korrektselt suletud ja isoleeritud?
Kuni vett torudes pole, polegi vahet, millisesse asendisse jäid viimati vahekraanid ja ventiilid, või kas kusagil on värskeid ühenduskohti. Kuid nüüd, kütteperioodi alguses võib pealiskaudsus halvemal juhul maksma minna täisremondi ja uue siseviimistluse. Üks lahtine toruots, lahti unustatud või kogemata valesse asendisse keeratud kraan või lekkiv ühenduskoht võivad üle ujutada terve trepikoja või püstaku, tohutu hulk raisku läinud vett loomulikult sinna juurde. Ütlematagi selge, et sellise hooletusvea tõttu tekkinud kahju tuleks kanda majaelanikel endil.
Seetõttu ongi tähtis, et kõik korterielanikud vahetult enne maja küttekraanide avamist veenduksid, et kõik toruotsad on suletud. Märgata tasuks sedagi, millises asendis on radiaatori termostaat – kui see on nulli keeratud, ei ole sooja loota. Lisaks tuleb üle vaadata trepikodades asuvad küttepüstikud – selle palvega on mõistlik pöörduda maja haldaja poole.
Et torusid saaks kontrollida vahetult enne kütte sisse lülitamist, on soovitav majaelanikele kraani avamise täpne aeg ette öelda; samuti tuleks hoiatada soojatootjat. Esiteks võimaldab see paremini plaanida katlamaja töörežiimi, teiseks saab ka piirkonna hooldemees omalt poolt igaks juhuks jälgida veemõõtja käitumist pärast kraanide avamist. Kui näha on ebaharilikku veekulu, saab probleemile kiiresti jälile.
Kui lekkeoht on välistatud ning soojakraanid avatud, tuleks kontrollida, kas soe ka kõikidesse radiaatoritesse kohale jõuab. Nüüd tulevad mängu viimase korruse elanikud. Kui küttesüsteemi on sattunud õhku, on vee ja seega ka soojuse liikumine takistatud ning mõned radiaatorid ei pruugigi soojaks minna.
Siin saavadki aidata vaid viimase korruse elanikud, kes peaksid ettevaatlikult avama oma radiaatori küljes asuva kraani. Kui sealt hakkab sisinal õhku tulema, on probleemi põhjus käes. Hea uudis on see, et sama lähedal on ka lahendus: sisinal väljuv õhk tuleb kraanist lahti päästa ja kraan hoida avatuna niikaua, kuni sealt hakkab välja tulema puhast õhumullideta vett. Kogemused näitavad, et inimese silm on vajalik ka sel juhul, kui radiaatorile on paigaldatud automaatne õhutusklapp, sest on olnud juhtumeid, kus klapp laseb lisaks õhule välja ka kuupmeetrite viisi vett.
Nüüd peaks maja olema valmis talvele vastu minema. Kui ikka veel leidub probleeme ja radiaatorite ebaühtlast soojenemist – võtke ühendust SW Energia piirkonnajuhiga. Vaatame murekohad üle ja anname nõu, kust lahendus leida. Et külm aeg tuleks muretult, anname oma klientidele nõu ilma rahata.
Kui elate kortermajas ja tundsite möödunud talvel, et radiaatorid olid ehk liialt külmad või hoopis liiga kuumad, paluge korteriühistul üle vaadata maja soojussõlm. Õige aeg selleks on just praegu, septembris ja oktoobri alguses, veel enne kütteperioodi algust.
Võiks ju arvata, et kui soojussõlm eelmisel kütteperioodil laitmatult töötas ja suvi otsa seisis, peaks loogiliselt võttes kõik korras olema? Sugugi mitte! Üllatav küll, kuid liikuvad asjad lähevad tihti katki just seistes – siis kuhjuvad kraanides setted, katkevad ühendused ja ummistuvad filtrid. Just praegu on õige aeg, et soojussõlmes käised üles käärida ja valmistuda uueks kütteperioodiks.
Ohu märgid
Soojussõlmes leidub mustmiljon pisikest osa, mille tõrge viib ühe ja sama tulemuseni: majas pole mõnusalt soe. Võib-olla on liialt külm, võib-olla palav, mõnikord vahelduvad samas majas kordamööda mõlemad mured. Aga ka siis, kui seni probleeme pole olnud, on september õige aeg seada sammud soojasõlme, et selle heas seisukorras veenduda ja teha ära paar hädavajalikku liigutust.
Esimene asi, mida soojussõlme sisse astudes tuleb vaadata, on põrand: kas see on puhas ja kuiv? Kui vastus on ei, hakkab kohe piltlikult öeldes helisema häirekell. Kusagilt see vesi põrandale on sattunud, nüüd tuleb leida lekkekoht. Kui märkate ka tilkumist, tuleb probleemne koht kiirelt käsile võtta. Tehke siiski vahet, kas tegu on lekke või temperatuuride erinevuse tõttu torule kogunenud kondensveega.
Korraline hooldus
Üle tuleks kontrollida kõik kraanid, pumbad, filtrid ja mootorid – hooldustehnikud kaasutavad selleks tihti tavalist katsetamist: elemendid pannakse korda mööda korraks tööle ja jälgitakse, kas kõik toimib nii, nagu peab. Probleemidele võivad viidata harjumuspärasest erinevad helid, vibratsioon ja kindlasti kõik vee- või õlilekked.
Filtrid vajavad soojussõlmes ehk kõige enam hoolt. Et vesi saaks vabalt takistusteta liikuda, oleks hea puhastada filtreid isegi paar-kolm korda aastas – kuid üks kord aastas, enne kütteperioodi, kindlasti. Mõnes soojussõlmes on olemas spetsiaalsed kraanid, mille abil saab vee liikumist mõõta ja hinnata, millises seisus filtrid on – aga kui selliseid kraane pole, on kõige lihtsam vähemalt kord aastas filtrid lihtsalt lahti võtta ja ära puhastada.
Siingi on oma nipikohad: pange tähele, et filterelemendid väga täpselt uuesti oma kohale saaksid, väikesed detailid kipuvad paigast nihkuma ja kui siis torude kinnikeeramiseks jõudu kasutada, on oht filter hoopis kõveraks väänata. Ka tuleb ikka ette, et filtri lahtivõtmise ja kokkupanekuga puruneb tihend. Selleks puhuks on hea, kui õige suurusega asendustihend on kohe käepärast võtta. Eks oskused tule vilumusega: kui pole soovi ise jännata, kutsuga appi professionaalne hooldustehnik.
Säästev automaatika
Praegu on ka õige aeg paigaldada või üle vaadata reguleerautomaatika. Tegu on seadmega, mis jälgib välistemperatuuri ja valib iga päev kõige sobivama küttevee temperatuuri. Nii hoiab automaatika ära liigse kütmise ilma ootamatu soojenemise korral ja ka teistpidi, külmetamise eriti krõbedatel talvepäevadel. Automaatika saab seada ka nii, et öösiti on toatemperatuur mõni kraad madalam, nii on võimalik küttekulusid paar protsenti allapoole tuua.
Õigesti seadistatud automaatika töötab ilma sekkumiseta kogu kütteperioodi; leidub kortermaju, kes on meie heitlikus kliimas otsustanud reguleerautomaatikaga varustatud küttesüsteemi aastaringi sees hoida. Nii välditakse liigniiskuse teket külmadel ja vihmastel suvekuudel – kui aga kütmisvajadust pole, siis automaatika kütet sisse ei lülitagi.
Tee ise või kutsu abiline
Soojussõlme korraline hooldus konti ei murra ja kui kõik on korras, pole hädasti tarvis spetsialisti appi kutsuda. Küll on oluline soojussõlmele regulaarselt tähelepanu pöörata, ükskõik, kas teete seda ise või kutsute spetsialisti appi.
Tavapärane soojussõlme hooldus ja kontroll professionaalse hooldemehe poolt maksab kogu maja peale 30-50 eurot, kuid hoiab ära ja võimaldab varakult avastada juba tõsisemaid probleeme. Avariilises soojussõlmes ei pääse naljalt vähema kui paarisaja euro suuruse remondiarvega; rääkimata ebameeldivustest, mille ootamatu tõrge külmal ajal endaga paratamatult kaasa toob.
Sügispakkumine: 50% hinnavõitu
Kutsu kogenud hooldustehnik soojussõlme üle vaatama! Kui olete kortermaja elanik, pöörduge selle palvega oma korteriühistu esindajate poole.
Kirjuta info@swenergia.ee septembri jooksul– ja tavapärane soojussõlmeülevaatus ja hooldus on teie majale 50% soodsam.
Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toel viib SW Energia lähiaastatel biokütusele üle Harku, Olgina, Salme ja Kärla keskküttekatlamajad, asendab vanad amortiseerunud madala kasuteguriga katlad uute efektiivsemate kaasaja nõuetele vastavate kateldega Parksepa katlamaja ja rekonstrueerib kaugküttevõrkgudu Kohilas ja Kanepis.
Augusti teisel nädalal andis Keskkonnainvesteeringute keskus teada otsusest, millega jagati Ühtekuuluvusfondist esimesed toetussummad, kokku enam kui 4,6 miljoni euro ulatuses.
Kaugküttekatelde renoveerimise ja kütuse vahetuse valdkonnas otsustati toetada 9 projekti, sealhulgas 5 SW Energia poolt esitatud plaani katlamajade üleviimiseks hakkpuidule või vanade hakkpuidukatlamajade täielikuks renoveerimiseks. Harku, Parksepa, Olgina, Salme ja Kärla elanikud saavad seega mõne aasta pärast sooja täisautomaatsest katlamajast, kus põletatakse sisuliselt kodumaist võsa ja raiejäätmeid.
„Tegemist on kohaliku biokütusega, mis ei lisa atmosfääri CO2,“ põhjendas hakkpuidu valikut SW Energia riigiabiprojektidega tegelev projektijuht Ain Jakoson.
9. septembriks tuleb nüüd esitada iga toetuse pälvinud projekti kohta nii projekteerija, ehitaja kui omanikujärelvalve tööde teostamiseks vajalik hankeplaan. Tõenäoliselt lüüakse käed esimeses järjekorras külge Saaremaal Salme katlamajas. SW Energia Lääne-Eesti piirkonnajuht Allan Aas loodab seal ehitusega alustada juba käesoleval aastal, eeltööd on selleks tehtud juba mitu kuud.
Veel jääb oodata KIK-i otsust toetuse andmise kohta Tõrva Riiska katlamaja ja Türi Vabriku ja Tehnika katlamajade renoveerimiseks. Toetussummade kasutamiseks ehk katlamajade ümberehitamiseks on aega aastani 2019.
Lugupeetud Türi Vabriku katlamaja soojatarbijad!
Alustame 11. augustist 2016.a. soojamõõtjate taatlusesse viimisega. Selleks tuleb soojamõõtjad maha võtta,
taadelda (ehk kontrollida mõõtja töökindlust ja täpsust) ning uuesti oma kohale kinnitada.
Soojamõõtja mahavõtmise kuupäev ja kellaaeg lepitakse iga tarbijaga eelnevalt kokku, mõõtja mahavõtmisele kulub umbes 10-15 minutit. Soojamõõtjate taatlemisele kulub orienteeruvalt 2-3 nädalat – tööde lõpuleviimise kiirus sõltub firmast, kes taatlust teostab. Kui soojamõõtjaid jõuavad taatlusest varem tagasi, siis paigaldatakse need ka kiiremini.
Soojusenergia kuluarvestus sel ajal, kui mõõtja on taatlemisel, toimub viie aasta augustikuu keskmise tarbimise järgi. Sõõjusmõõtja regulaarne taatlemine toimub Tehnilise järelvalve ameti reeglite järgi ning on vajalik selleks, et tagada mõõtjate täpsus ja töökindlus.
Vabandame tüli tekitamise pärast ja palume kõigi tarbijate mõistvat suhtumist!
SW Energia OÜ kuulutab välja hanke põlevkiviõli transporditeenuse osutamiseks – SW Energia OÜ-le ja tema tütar- ning sidusettevõtetele põlevkiviõli (mark B, C, D) transpordiks VKG Oil AS ja EE Õlitööstuse AS tehastest ettevõtte katlamajadesse maha laetuna perioodil september 2016 – august 2017.
Hankel osaleda soovijatele väljastatakse täpsed hanketingimused, kui saadavad e-posti teel taotluse aadressil mait.parg@swenergia.ee
Alates 2016.a. sügisest varustab Ülenurme, Tõrvandi ja Uhti asula kaugküttetarbijaid soojusenergiaga SW Energia OÜ. Ülenurme valla korraldatud konkursi tulemusena sõlmiti katlamajade rendileping, millega sai soojusenergia tootmise õiguse ja kohustuse soojusettevõtja SW Energia OÜ.
SW Energia OÜ on 1999. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev ettevõte, kus hetkel töötab 50 inimest. Meie põhitegevusalaks on soojusenergia tootmine, jaotamine ja müük. Pakume klientidele katlamajade ja küttesüsteemide täishaldust, alates kütuse tarnimisest, lõpetades efektiivse ja säästliku soojusenergia tootmisega. Lisaks tegeleme katlamajade, soojussõlmede ja soojatrasside ehitusega. Soojusenergia tootmises kasutame kõrgtehnoloogilisi seadmeid. Katlamajad on mehitamata ja varustatud tänapäevase jälgimis ja reguleerimisseadmetega, mis edastavad informatsiooni ööpäevaringselt valvesolevale hoolduspersonalile. Katlamajade kütusena kasutame puitu, turvast, põlevkiviõli ja gaasi. Kokku toodame soojusenergiat ligi 200 katlamajas üle Eesti.
Enne uue kütteperioodi algust korraldame kohtumise soojusenergia tarbijate esindajatega, kus tutvustame oma ettevõtet ja edasisi plaane Ülenurme, Tõrvandi ja Uhti soojusvarustuses. Koosoleku toimumise aja ja koha teatame hiljemalt augusti alguses. Praegu tegeleme katlamajade automatiseerimise ja seadmete uuendamisega, et tagada stabiilne ja katkematu soojusenergiaga varustamine. Paralleelselt eelmainitud töödega alustasime juba projekteerimisega, kuna plaanis on viia Ülenurme ja Tõrvandi katlamajad üle biokütusele, et tagada soodne ja stabiilne soojusenergia hind pikaks ajaks.
Samuti teeme tihedat koostööd oma hea partneri Ropka Elamu OÜ- ga, et tekiksid võimalused lähitulevikus taastada kaugküttevõrkudes sooja tarbevee tootmine ning aidata tarbijaid korteriühistute moodustamisel.
Raske on uskuda, et Eestis võib praegusel ajal midagi tasuta saada, kuid ligi 400 elanikuga Ilmatsalu alevikus sel suvel nii on. Nimelt ei pea küttevõrguga liitunud elanikud ja asutused maksma kolmel suvekuul tarbevee soojendamise eest mitte sentigi.
Järjest odavam
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist kallinesid fossiilsed kütused ning paljudes kohtades loobuti kaugküttevõrkudest. Vahepealsetel aegadel katsetati nii gaasi- kui elektrikütet.
«Nüüd on jõutud uuesti seisu, kus kaugküte on kõige odavam,» sõnas SW Energia juhatuse liige Tarmo Saarts.
Ilmatsalu on selline õnnelik koht, kus suurema osa vajaminevast toasoojast toodab 2014. aasta suvel küla tagumisse serva rajatud biogaasijaam. Soojus on jaama elektritootmise kõrvalprodukt.
Samal ajal on enamikku kortermajadest haldav Ropka Elamu sihtasutuse Kredex abiga soojustanud pea kõik korrusmajad. SW Energia rajas keskkonnainvesteeringute keskuse toetusega uue soojatorustiku ning kohalik vallavalitsus on ettevõtmistele kõigiti kaasa aidanud, märkis Saarts.
«Kõigi asjaosaliste koostöö tulemusena oleme jõudnud selleni, et saame suvel pakkuda soojust väga hea hinnaga või lausa tasuta,» tõdes ta. Elektri- ja tööjõukulud jäävad küll soojatootja kanda, kuid Saartsi kinnitusel tahetakse sellise aktsiooniga propageerida kaugkütet ja taastuvate energiaallikate kasutamist.
Hiljuti ehitas SW Energia vana 2,4 kilomeetri pikkuse soojatorustiku asemele uue ja korralikult isoleeritud 1,6 kilomeetri pikkuse. «Seni oli Ilmatsalus väga kallis soe,» tõdes SW Energia projektijuht Sulev Kampus.
Soojakadu torustikust oli hinnanguliselt 35 protsenti ja elanikud ostsid veel neli aastat tagasi soojust hinnaga 84 eurot megavatt-tund. Praegu on hind 66 eurot ehk paarkümmend protsenti soodsam. Sügiseks plaanib firma langetada soojahinda aga veelgi, täpsemalt 62 euro peale.
Madalam hind on toonud ka kliente juurde, kinnitas Kampus. Varem kasutasid paljud korterite kütmiseks elektriradiaatoreid või õhksoojuspumpasid. Tarbevett soojendati oma boileritega.
Nüüd ehitas firma koos uute torude panemisega majades soojasõlmed ümber, et seal saaks ka tarbevett kütta.
Elanikud näevad, et keskkütte abil on vee soojendamine ligi poole odavam. Lisandub tarbijaid, kasvavad müüdava soojuse mahud ning soojatootmine muutub omakorda efektiivsemaks, mis aitab taas hinda alandada, selgitas Sulev Kampus.
Edasi Ülenurmes
Pole välistatud, et tulevikus nõutakse kõigilt soojatootjatelt fossiilsetelt kütustelt üleminekut taastuvatele energiaallikatele. Siis pole vähemasti Ilmatsalus enam vaja investeeringuid teha, sest kõik on juba tehtud, ütles Saarts.
Mujal katlamajades kasutatakse taastuva energiaallikana peamiselt hakkpuitu. Tartumaal on SW Energia ümber ehitanud katlamajad Käärdil, Nõos ja Tõraveres.
Tuleval aastal ootab sama töö ees Ülenurmes ja Tõrvandis. Üle Eesti on firmal 30 kaugküttevõrku.
Allikas: Tartu Postimees
SW Energia OÜ soovib kaugküttevõrkudes taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergia osakaalu suurendamise ja hinnavähendamise eesmärgil sõlmida pikaajalisi lepinguid soojuse ostmiseks.
Võrkude asukohad, vajalikud võimsused ja kalendriaasta tootmisemahud:
1) Ülenurme võrgupiirkond, 1,5 MW; kuni 4 000 MWh;
2) Tõrvandi võrgupiirkond 1,5 MW; kuni 4 000 MWh;
3) Luunja võrgupiirkond, 1,0 MW; kuni 2200 MWh;
4) Päri võrgupiirkond, 0,5 MW; kuni 1100 MW;
Palume informeerida kaugküttevõrkude läheduses planeeritavate soojuse tootmise käitiste kohta, millele opereerija soovib sõlmida SW Energia OÜ-ga soojuse müügi lepingut. Käitised peavad vastama järgnevatele tingimustele:
Lisaks on teatises nõutav alljärgnev informatsioon:
Kvalifitseerimistingimused:
Teatis ja nõutavad lisamaterjalid peavad olema vormistatud eesti keeles. Dokumendid tuleb SW Energia OÜ-le esitada ümbrikus digitaalselt allkirjastatuna CD-plaadil või paberkandjal aadressil Tehnika 1, Paikuse alev, Paikuse vald, Pärnumaa, 86602 hiljemalt . 18 juuli 2016 kell 8.00.
See teade on avaldatud üksnes informatsiooni kogumise eesmärgil ning ei ole avaliku konkurssi väljakuulutamine ega pakkumus lepingu sõlmimiseks. Konkurssi korraldamise või lepingu sõlmimiseks läbirääkimiste alustamise otsuse teeb SW Energia OÜ lähtuvalt laekunud teabest kavandatavate käitiste kohta.
Lisainformatsioon: info@swenergia.ee
Kui napilt neli kuud tagati avati moodsa tehnikaga varustatud hakkpuidukatlamaja Nõo alevikus, siis nüüd jõudis järg samas vallas asuva Tõravereni.
Tõravere katlamaja on täielikult automatiseeritud, mis tähendab seda, et ühtki inimest seal koha peal tööl pole. Sisuliselt on tegemist ka praktiliselt hooldusvaba katlamajaga, Nogtevi sõnul piisab kahest suuremast hooldusest aastas.
Katla alla mineva hakkpuidu – mida hakkab Tõraveres kuluma suurusjärgus 2600 kuupmeetrit aastas – otsib, hakib ja toob kohale firma ise. Tegemist on võsahakkega, küttepuud uutesse kateldesse ajada ei saakski. Praeguste ilmadega täiendatakse hakkpuidu varusid umbes iga kahe nädala tagant, korraga mahub katlamaja lattu kaks ja pool koormatäit ehk 220 kantmeetrit haket. «Päris täis tuuakse see siis, kui ees on suured pühad, siis saab katlamaja praktiliselt kolm nädalat rahulikult ise hakkama,» täpsustas Vadim Nogtev.
Nogtev lisas, et hakkpuit on õlist märksa keskkonnasõbralikum kütmisviis ning see ongi põhiline põhjus, miks nad taoliste katlamajade rajamise jõuliselt ette on võtnud. «Hakkpuit on kohalik kütus ja see on roheline. Tõravere katlamajast läheb nüüd aastas keskkonda umbes 400 tonni süsinikdioksiidi vähem kui varem, see on märkimisväärne suurusjärk,» rõhutas ta.
Tõravere katlamaja ümberehitustööd läksid maksma kokku 282 000 eurot (ilma käibemaksuta), millest 43% moodustas Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus ning ülejäänud 57% panustas SW Energia ise. Rekonstrueerimistööd hõlmasid lisaks katlamaja uute seadmete paigaldusele ka asula tuletõrje veevõtukoha korrastamist ning amortiseerunud kütusemahutite utiliseerimist.
Allikas: Tartu Postimees
SW Energia OÜ-l on hea meel teatada, et eelmise aasta augustis alanud Tõravere katlamaja rekonstrueerimistööd on lõppenud ning tänaseks toodetakse soojust hakkpuidust.
Siiani toodeti Tõravere kaugküttevõrgu tarbijatele soojust põlevkiviõlist, kuid veebruari alguses käivitasime hakkepuidu katla ning peale lühikest testperioodi jätsime selle püsivalt tööle. Olemasolev õlikatel jääb reservkatlaks, mida saab kasutada hakkpuidu katla seisakute korral. Katlamaja on varustatud kõige kaasaegsema automaatikaga, mis juhib seadmete tööd ning tagab efektiivse kütuse põletamise ning operatiivse reageerimise võimalikele riketele. Suitsugaasid puhastatakse enne korstnasse suunamist ning puidu põlemisest tekkiv tuhk transporditakse automaatselt katlamajast välja kinnisesse konteinerisse. Taastuva energia kasutuselevõtuga ja efektiivsete seadmete kasutamisega hoiame senisest rohkem keskkonda.
Hakkpuitu hakkab kuluma Tõravere katlamajas maksimaalselt 2600 m³ aastas. Tänu üleminekuga odavamale kütuse liigile saame langetada Tõravere kaugkütte soojatarbijatele soojusenergia hinda ligi 10% võrra. Alates 1. veebruarist 2016 on uueks soojusenergia hinnaks ilma käibemaksuta 64,57 €/MWh.
Katlamaja ümberehitustööd läksid maksma kokku 282 000 eurot (ilma käibemaksuta), millest 43% moodustas Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus ning ülejäänu 57% summast rahastas projekti SW Energia OÜ. Rekonstrueerimistööd hõlmasid lisaks katlamaja uute seadmete paigaldusele ka asula tuletõrje veevõtukoha korrastamist ning amortiseerunud kütusemahutite utiliseerimist.
Traditsiooniliselt korraldame avatud uste päeva, mil ootame huvilisi uuendatud katlamajaga tutvuma. Külalised on oodatud 4. märtsil 2016 kell 15.00 – 18.00, asukohaga Torni tn 1, Tõravere katlamajas.
SW Energia OÜ soovib kaugküttevõrkudes taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergia osakaalu suurendamise ja hinnavähendamise eesmärgil sõlmida pikaajalisi lepinguid soojuse ostmiseks.
Võrkude asukohad, vajalikud võimsused ja kalendriaasta tootmisemahud:
1) Salme võrgupiirkond, 0,6 MW; kuni 700 MWh;
2) Harku võrgupiirkond, 0,7 MW+ reserv; kuni 800 MWh;
3) Kärla võrgupiirkond, 0,7 MW; kuni 1000 MWh;
4) Parksepa võrgupiirkond, 1,5 MW+ tipp ja reserv 2,5 MW; kuni 3000 MWh;
5) Türi võrgupiirkonnad, 3+1+1 MW+ reserv, kuni 9000 MWh.
6) Tõrva võrgupiirkond, 2 MW+ reserv; kuni 4000 MWh;
*reservvõimsus ei pea olema lahendatud taastuvatest energiaallikatest. Reservvõimsus peab olema vähemalt sama võimsusega kui põhivõimsus.
Palume informeerida kaugküttevõrkude läheduses planeeritavate soojuse tootmise käitiste kohta, millele opereerija soovib sõlmida SW Energia OÜ-ga soojuse müügi lepingut. Käitised peavad vastama järgnevatele tingimustele:
· tegemist on uue rajatava käitisega;
· käitis kasutab taastuvaid energiaallikaid (eeldatavalt puit, muu juhul esitada täpne kütuseliik);
· käitis kasutab parimat olemasolevat keskkonnasäästlikku tehnoloogiat;
· käitis on võimeline alustama täisvõimsusel soojuse tootmist hiljemalt 31. juulil 2017.
Lisaks on teatises nõutav alljärgnev informatsioon:
· käitise täpne asukoht ja võrgupiirkond mille kohta teatis on esitatud ning maakasutusõigust (peab kehtima kogu tootmisperioodi vältel) tõendavad dokumendid;
· kinnitus, et käitise rajamiseks puuduvad takistavad asjaolud;
· käitise soojuslik võimsus;
· kasutatava tehnoloogia kirjeldus ja eskiisprojekt;
· projekti elluviimise ajagraafik;
· käitise omaniku ärinimi ja registrikood.
Kvalifitseerimistingimused:
· osaleja peab olema registreeritud äriregistris;
· osalejal ei tohi olla maksuvõlgnevusi;
· osaleja ei tohi olla pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei tohi olla peatatud ning tema suhtes ei tohi olla algatatud saneerimis- ega pankrotimenetlust;
· osaleja peab omama eeldusi pakkumise kutse dokumentides toodud nõuetele vastava käitise tööle rakendamiseks hiljemalt nõutud tähtajaks. Eeldusteks on:
Teatis ja nõutavad lisamaterjalid peavad olema vormistatud eesti keeles. Dokumendid tuleb SW Energia OÜ-le esitada ümbrikus digitaalselt allkirjastatuna CD-plaadil või paberkandjal aadressil Tehnika 1, Paikuse alev, Paikuse vald, Pärnumaa, 86602 hiljemalt 14. märtsiks 2016 kell 8.00.
See teade on avaldatud üksnes informatsiooni kogumise eesmärgil ning ei ole avaliku konkurssi väljakuulutamine ega pakkumus lepingu sõlmimiseks. Konkurssi korraldamise või lepingu sõlmimiseks läbirääkimiste alustamise otsuse teeb SW Energia OÜ lähtuvalt laekunud teabest kavandatavate käitiste kohta.
Lisainformatsioon: info@swenergia.ee
SW Energia tegemistega saab end nüüdsest kursis hoida ka Facebooki vahendusel.
Külasta meie lehte siit või kliki kodulehel “otsi sisust” vasakul oleval ikoonil. Otseviite meie Facebooki lehele leiate ka kodulehe alumiselt inforibalt “kontakt”.
