toggle menu

Avaleht

Teenused

Hinnakiri

Katlamajad

Kaugküte

Kütuse ost/müük ja transport

LPG

Põlevkiviõli

Teraviljakuivatite hooldus ja kütuse müük

Üldtingimused

Ettevõttest

Ettevõttest

Galerii

Vabad töökohad

Uudised

Koostööprojektid

Juhtimine ja Keskkond

KKK

Kontakt

info@swenergia.ee

+372 447 7862

Uudised

Teata näidud

Sama hoone on Soomes energiatõhusam kui Eestis, aga kuidas?

Alanud liginullenergiahoonete debatis jääb ametnike suust kõlama väide, et uued hooned peavad saavutama energiatõhususe klassi A, aga kuidas seda tehakse, on arhitektide, projekteerijate ja ehitajate enda lahendada, kirjutab Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht Andrus Pirso.

Erilisi juhiseid ja piiranguid ei seata. Peaasi, et hoone kaalutud primaarenergiakasutus oleks nõuetele vastav.

Riigiti on lähenemine erinev. Kummalisel kombel on sarnane maja Soomes energiatõhusam kui Eestis, st Soomes on samasuguse energiatõhususe saavutamine lihtsam kui Eestis. Kuidas on see võimalik? Võimalus vahet vähendada on Eesti ametnike käes ja peitub hoonete energiatõhususe arvestuse metoodikas.

Naaberriik Soome alandas alates 1. jaanuaril 2018 kaugkütte ja taastuvkütuste kaalumistegurid tasemele 0,5 ning elektri kaalumisteguri tasemele 1,2. Kaalumisteguritel on hoonete energiatõhususe arvutustes oluline roll, sest need määravad hoone energiatõhususarvu ETA. Nendega korrutatakse läbi hoonesse tarnitud elekter, kaugküte, kohapeal kasutatavad kütused. Kaalumistegurid väljendavad energiate tootmiseks vajaliku primaarenergia osakaalu ja selle tootmise keskkonnamõju.

Eestis on vastavad kaalumistegurid kaugküttel 0,9, taastuvkütustel 0,75 ja elektrienergial 2,0, fossiilsel maagaasil 1,0. Kui panna samasuguse hoone puhul hoone energiatõhususe arvutamise valemisse Soomes või Eestis kehtivad kaalumistegurid, selgub, et sama hoone on Soomes energiatõhusam kui Eestis, sest näiteks sama koguse tarbitud elektrienergia puhul on selle mõju hoone ETA-le Eestis 1,6 korda suurem ja kaugkütte puhul 1,8 korda suurem kui Soomes. Et saavutada vajalik energiatõhususe tase ka Eestis, tuleb hoonele lisada näiteks päikesepaneelid või teha hoone oluliselt soojuspidavam, et arvutuslikult suuremaid koguseid tarnitud energiate puhul kompenseerida.

Pea kõik hooned tarbivad võrgust elektrienergiat. Erinevalt Eestist on elekter Soomes suuresti tootetud hüdrolelektrijaamades või efektiivsetes soojuse ja elektri koostootmisjaamades. Meil toodavad viimase 10 aasta jooksul kaugküttevõrkude juures valminud koostootmisjaamad ca 12% kogu Eesti elektrienergia brutotarbimisest. Tänu põlevkivist toodetava elektrienergia jätkuvalt suurele osakaalule Eesti elektritarbimises oleks elektri tegelik primaarenergia kasutusele ja keskkonnamõjule vastav kaalumistegur ca 3,5. Riik on teinud siin juba varasemalt n-ö avansilise leevenduse, kehtestades väiksema teguri eeldusel, et fossiilse energia osakaal elektritarbimises aja jooksul muutub. See näitab, et riigil on kaalumistegurite kehtestamisel siiski teatud valikuvabadus.

Kaugkütte puhul, millega on ühendatud ligi 60% Eesti elamufondist, on lugu vastupidine. Kehtiv kaugkütte kaalumistegur on suurem kui tegelik primaarenergia kasutus kaugküttes ning võiks olla olulisel määral väiksem. Taastuvenergia kasutus kaugküttes on viimase 10 aasta jooksul jõudsalt kasvanud ning keskmine tase ületab juba 50%, kusjuures mitmetes piirkondades toodetakse taastuvatest allikatest põhiline osa soojusest. Pea pool kaugküttesoojuses on toodetud tõhusa koostootmisena, st soojusenergiana kasutatakse elektritootmise jääksoojust. Lisaks on arenevaks teemaks kaugküttes ka tööstuste heitsoojuse kasutamine, kaugjahutusega hoonetest eraldatava jääksoojuse kaugküttes taaskasutus jm. Tulekul on ka päikeseenergia kasutamine kaugküttes, kus päikeseparkides toodetava energiaga soojendatakse veereservuaare, milles talletatud soojus kasutatakse ära kaugküttes.

Kui arvestada kaugküttes soojuse tootmiseks 2016. aastal tegelikult kasutatud kütuseid ning koostootmise osakaalu, on suure koostootmise jääksoojuse osakaalu ja taastuvenergia osakaaluga tõhusates võrkudes tegeliku primaarenergia kasutuse järgi kaalumistegur juba tasemel 0,27.

Elektrienergia puhul on Eesti elekter oluliselt fossiilsem ning kaalumisteguri edasine vähendamine praegusega võrreldes ei ole objektiivne. Pigem vastupidi. Kuid kaugkütteenergiates on Eesti ja Soome juba praegu omavahel võrreldavad. Koostootmise jääksoojuse kasutamisel on Soome ees – keskmiselt ligi 75% kaugküttesoojusest on tõhusa koostoomise jääksoojus. Eestis on see ligi pool kaugküttesoojusest. Taastuvkütuste kasutuses on ees Eesti, kus taastuvkütuste osakaal kaugküttesoojuses on ületamas 50%. Soomes on taastuvkütuse kasutuse osakaal keskmiselt ligi 35%.

Arvestades, et Eestis tarbitava suuresti fossiilse elektri puhul kaalumistegurit vähendada ei ole võimalik, ehkki seda saaks teha kunagi tulevikus, kui fossiilse energia osakaal elektritarbimises on piisavalt vähenenud, on seda olulisem vähendada kaalumistegureid seal, kus selleks on objektiivsed võimalused juba praegu olemas, nagu kaugküttes ja miks mitte ka taastuvkütustel.

Arvutused on näidanud, et piirkondades, kus kaugküte on toodetud tõhusalt taastuvatest allikastest, võiks kaalumisteguri taseme 0,5 korral liginullenergiahoone vajaliku kaalutud energiakasutuse taseme saavutada ka mõistliku paksusega soojustusega ning päikesepaneele kasutamata. See vähendaks hoonete ehitusmaksumust, sh langeks ära vajadus n-ö sunniviisiliselt investeerida kohapealsetesse energiatootmisseadmetesse, sest vajalikud investeeringud taastuvenergia kasutamiseks on kaugkütteettevõtja juba ära teinud.

Nagu Eesti ametnikud on öelnud, on kokkuvõttes vaja saavutada üks number – nõutud tasemel energiatõhususarv. Kuidas seda saavutada, ses osas on hoone kavandajatel loomevabadus. Kuid arvestades vananenud kaalumistegureid on Eestis vajalikku taset Soomega võrreldes tunduvalt keerulisem saavutada. Miks me ei vähenda energiakandjate kaalumistegureid nii, et need arvestaks objektiivset reaalsust seal, kus taastuvenergia on juba suures mahus kasutusele võetud? Hea küsimus.

Originaal artikkel kinnisvarauudised.ee

Türilased saavad sooje kortereid nautida aasta ringi

Sauga soojatorustik läbib suvel põhjaliku uuenduskuuri

Eelmisel nädalal avaldati riigihangete registris Sauga aleviku soojatorustiku renoveerimise hange. Töödega loodetakse alustada suvel ja lõpetada vahetult enne kütteperioodi.
“Praegu renoveeritakse viimane uuendamist vajav 1,9 kilomeetri pikkune soojatorustiku osa. Selle valmides on piirkonna soojatorustik täielikult ümber ehitatud,” selgitas hanget korraldava OÜ SW Energia arendusjuht Vadim Nogtev. Esimesed Sauga torustiku rekonstrueerimistööd, millega vähendati märkimisväärselt soojakadu, tehti 2008. aastal. Katlamaja ja Sauga aleviku vahelisel lõigul uuendati torusid 2009. aastalgi ja suur osa torustikust vahetati piirkonna lasteaia renoveerimisel ja Hirvela elurajooni väljaehitamisel.
Tööde mõte on asendada vana, halvas seisus ja suure soojakaoga torustik uue, eelisoleeritud torustikuga. Nogtevi sõnutsi on projekti plaanipärasel edenemisel loota, et objekt valmib hiljemalt eeloleva suve lõpus, kuid täpne ehitustööde graafik selgub pärast lepingu allkirjastamist tööde tegijaga.
Projekt läheb maksma 535 000 eurot, millest 267 500 eurot katab Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. Ülejäänu lisab projekti elluviija SW Energia.

Artikkel ilmus Pärnu Postimehes

Kehras kerkib maja ümber katelde

Kehras kerkib katlamaja, mis hakkab kohalikele sooja andma juba 2019 aasta alguses.

Märtsikuu ühe nädala jooksul on Kehra uue katlamaja ehitusplatsil toimunud suuri muutusi. Kohale on saabunud mõlemad hakkekatlad, mis on kenasti paika sätitud ja nagu lubatud, maja tõesti ehitatakse ümber katelde. Tänaseks on püsti saanud ka osa maja karkassist. Kõikide eelduste kohaselt, saavad uue nädala jooksul katlad juba katuse alla ning ka hoone seinad ümber.

Peatselt alustatakse ka hakkelao ehitamisega. Uus ladu on kinnine ja ühenduses katlamajaga, mis tähendab, et hoone kasutusotstarve reedavad vaid korstnad. Edaspidi ei risusta hakkehunnikud asula vaadet.

Kehrasse kerkib nutikas biokütuse katlamaja

Kehra Väl­ja tä­na­va­ uuest kat­la­ma­jast hak­ka­b toa­soo­ja saa­ma tu­le­val ke­va­del. Ettevõte uuendab katlamajad ka Arukülas ja Raasikul.

Jaa­nua­ris al­gas Keh­ras Väl­ja tä­na­val, au­to­maat­tank­la ja OÜ A. Ur­va au­to­re­mon­di­töö­ko­ja va­he­li­sel alal uue pui­du­hak­ke kat­la­ma­ja ehi­tus. Kat­la­ma­ja ra­jab 2019. aas­ta ke­va­dest järg­mi­sed 12 aas­tat Keh­ras toa­soo­ja pak­kuv osa­ühing SW Ener­gia.

„Uue suu­re kat­la­ma­ja ehi­ta­mi­sel on ta­va­li­ne, et kõi­ge­pealt pai­gal­da­tak­se kat­lad ning hil­jem ehi­ta­tak­se nei­le ma­ja üm­ber,“ üt­les SW Ener­gia aren­dus­juht Va­dim Nog­tev.

Kat­la­ma­ja peaks val­mi­ma no­vemb­ris ning et­te­võ­te loo­dab sel­le­le ka­su­tus­loa saa­da veel en­ne käe­so­le­va aas­ta lõp­pu. SW Ener­gial on ko­hus­tus ha­ka­ta Keh­ras soo­ja toot­ma tu­le­va aas­ta ap­ril­list.

Ma­ja üm­ber ka­tel­de
Keh­ras­se uue kat­la­ma­ja ehi­ta­mist ha­ka­ti ka­van­da­ma roh­kem kui kaks aas­tat ta­ga­si, ku­na prae­gu­ne on amor­ti­see­ru­nud ning sel­le võim­su­sest enam ei pii­sa. Kaug­küt­te­sea­dus mää­rab – kui te­kib va­ja­dus uu­te toot­mis­võim­sus­te jä­re­le ja kir­ja­li­kult on soo­vi aval­da­nud mi­tu et­te­võt­jat, kor­ral­dab võr­guet­te­võt­ja kon­kur­si. 2015. aas­tal kor­ral­das­ki prae­gu­ne soo­ja­toot­ja, val­la­le kuu­lu­v OÜ Vel­ko AV, kon­kur­si soo­ju­se ost­mi­seks Keh­ra kaug­küt­te­piir­kon­nas. Kon­kur­si või­tis OÜ SW Ener­gia, kes pak­kus Vel­ko AVst 50 sen­ti ma­da­la­mat soo­ja­toot­mi­se hin­da. Kon­kur­si võit­ja­na sai SW Ener­gia ko­hus­tu­se ehi­ta­da kol­me aas­ta jook­sul Keh­ras­se uus kat­la­ma­ja ning pak­ku­da 12 aas­tat toa­soo­ja piir­hin­na­ga 39.50 eu­rot/MWh.

Uut hak­ke­küt­tel kat­la­ma­ja ehi­tab OÜ Mär­ja Mon­te, kes on Vadim Nogtevi hinnangul katlamajade ehituskogemuste poolest Eestis tipptegija. Kehra katlamaja ra­ja­mi­ne maks­ab 2,3 mil­jo­nit eu­rot. Poo­le sum­mast eral­das KIK ELi Üh­te­kuu­lu­vus­fon­di toe­tus­ra­hast.

„Nii suu­re toot­mis­ma­hu­ga uue kat­la­ma­ja ehi­ta­mi­ne on et­te­võt­te jaoks es­ma­kord­ne, enam-vähem sama suur projekt lõppes veebruaris Türil, kus valmisid üheaegselt kaks eraldiseisvat katlamaja,“ lau­sus SW Ener­gia aren­dus­juht.

Kui Keh­ra prae­gu­ses kat­la­ma­jas on 5 MW hak­ke­pui­du­ka­tel, siis uu­de kat­la­maj­ja pai­gal­da­tak­se kaks ka­telt, mil­le ko­gu­võim­sus on 5MW, veel 1me­ga­va­ti­ne suit­su­gaa­si­de pe­sur, mis suu­nab suit­su­gaa­si jää­ke­ner­gia ta­ga­si küt­te­võr­ku: „Pea­le sel­le pai­gal­da­me re­ser­vi 6MW võim­su­se­ga põ­lev­ki­viõ­li­kat­la, mis ka­tab va­ja­du­sel ko­gu pui­dukatlast tu­le­­va ener­gia.“

Va­dim Nog­tev sel­gi­tas, et re­serv­ka­telt ta­va­li­se Ees­ti tal­ve kor­ral töö­le pa­ne­ma ei pea, vaid siis, kui on vä­ga krõ­be pa­ka­ne või ju­hul, kui pui­du­hak­ke ka­tel­de­ga peaks juh­tu­ma ava­rii. Re­serv­ka­tel võe­tak­se ka­su­tu­se­le ka juhul, kui Keh­ras­se tu­leb uu­si tar­bi­jaid ning piir­kon­na iga­päe­va­ne soo­ja­va­ja­dus üle­tab 5MW.

Ku­na üks ka­tel on vä­ga suur, um­bes 4 meet­rit kõr­ge, tuuak­se see märt­sis ko­ha­le osa­de­na ning tõs­te­tak­se kraa­na­ga pai­ka. Al­les see­jä­rel ehi­ta­tak­se ka­tel­de üm­ber sand­wich-ple­kist ma­ja.

„Nii on olu­li­selt liht­sam. Tü­ril meil lõp­pes ana­loog­ne pro­jekt, seal tu­li kat­la­ma­jal võt­ta ka­tus ma­ha, et kat­lad saaks sis­se tõs­ta,“ lau­sus aren­dus­juht.
Ta kin­ni­tas, et uus kat­la­ma­ja hak­kab ole­ma pu­has na­gu kon­to­ri­hoo­ne, min­git kä­ra ja mü­ra ei te­ki­ta. Ka hak­ke­la­du hak­kab ole­ma kin­ni­ses ruu­mis, kat­la­ma­ja­ga sa­mas hoo­nes. Va­dim Nog­tev rää­kis, et ha­ke viiak­se ko­ha­le spet­siaal­se­te au­to­de­ga, la­dus­ta­tak­se ga­raa­žius­te kaudu. See on ka ai­nus me­hi­ta­tud töö, kõik üle­jää­nu on täi­sau­to­maat­ne: „Hak­ke­lao põh­jas on hoo­vad, mis tõm­ba­vad hak­ke ti­gu­de pea­le, need oma­kor­da ju­hi­vad hak­ke kat­las­se. Au­to­maa­ti­ka jäl­gib, et kü­tust tu­leks ala­ti pea­le pii­sa­vas ko­gu­ses – kui tar­bi­mi­ne suu­re­neb, suu­re­neb ka kat­las­se mi­nev kü­tu­se ko­gus.“

Iga­päe­va­selt ei hak­ka Keh­ra kat­la­ma­jas ole­ma üht­egi töö­ta­jat, kuid öö­päe­va­ring­selt on val­ves hool­dus­teh­nik, kes tu­leb va­ja­du­sel ko­ha­le, kui on va­ja mi­da­gi kä­sit­si kor­da te­ha või sea­dis­ta­da.

Toa­soe uuest kat­la­ma­jast aas­ta pä­rast
Uus kat­la­ma­ja peab hak­ka­ma soo­ja toot­ma järg­mi­se aas­ta ap­ril­list, kuid SW Ener­gia loo­dab, et se­da saab ha­ka­ta te­ge­ma va­rem. Soo­ja piir­hind on küll 39.50 eu­rot/MWh, kuid sel­le­le li­san­dub võr­gu­ta­su. Võr­guet­te­võt­teks ehk Keh­ra soo­jat­ras­si­de oma­ni­kuks jääb en­di­selt Vel­ko AV. Kui prae­gu mak­sab toa­soe Keh­ras 47 eu­rot/MWh, siis Vel­ko AV ener­gee­ti­ka­ju­hi Ind­rek Laa­ne­vee­ri hin­nan­gul see tu­le­val aas­tal kind­las­ti tõu­seb. Kui pal­ju, ei osa­nud ta veel prog­noo­si­da, sest võr­gu­ta­su hin­na ku­jun­da­mi­ne veel käib, pä­rast se­da tu­leb ka võr­gu­ta­su koos­kõ­las­ta­da kon­ku­rent­sia­me­ti­ga.

Va­dim Nog­tev mär­kis, et soo­ja hin­da mõ­ju­ta­vad nii too­rai­ne­hind kui toot­mis­ku­lud – kui hak­ke­pui­du hind tu­rul lan­geb või odav­ne­vad toot­mis­ku­lud, võib soo­ja­hind lan­ge­da keh­tes­ta­tud piir­hin­nast ma­da­la­ma­le: „Hak­ke­kü­tus on kõi­ge tur­va­li­sem va­lik, se­da on Ees­tis pii­sa­valt, hind on olu­li­selt sta­biil­sem, võr­rel­des teis­te kü­tu­se­lii­ki­de­ga. Meil on ­ma­si­nad, mil­le­ga tee­me os­te­tud too­rai­nest katlamajadesse hak­ke.“

Raa­si­ku val­las ehi­tus­han­ked
SW Ener­gia on Raa­si­ku val­las soo­ja­toot­ja ala­tes 2016. aas­tast. Et­te­võt­te hal­la­ta on ko­gu Raa­si­ku val­la kaug­küt­te­võrk, plaa­nis on ehi­ta­da Raa­si­ku­le Coo­pi poe ta­ha uus kat­la­ma­ja, re­no­vee­ri­da soo­ja­to­rus­tik ning Aru­kü­la kat­la­ma­ja. SW Ener­giast öel­di Sõ­nu­mi­too­ja­le, et prae­gu on käi­mas ehi­tus­han­ked.

Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­kus toe­tas möö­du­nud aas­tal Raa­si­ku­le uue kat­la­ma­ja ehi­tust 125 000 eu­ro­ga, pro­jek­ti ko­gu­mak­su­mus on 250 000 eu­rot. Plaa­nis on ehi­ta­da soo­ja­tar­bi­ja­te­le lä­he­ma­le uus hakke­pui­dul töö­tav kat­la­ma­ja koos hak­ke­hoid­la­ga, et soo­ju­se­ga va­rus­ta­mi­ne ei sõl­tuks enam ASi Mist­ra-Au­tex kat­la­ma­ja te­ge­vu­sest. Se­ni ka­su­ta­tud põ­lev­ki­viõ­li asen­da­tak­se bio­kü­tu­se­ga, mis vä­hen­dab mõ­ju kesk­kon­na­le. Raa­si­ku ale­vi­kus on prae­gu soo­ja­ka­du üle 50 prot­sen­di.

Raa­si­ku soo­ja­to­rus­ti­ku re­no­vee­ri­mi­seks sai SW Ener­gia KI­Kilt 67 000 eu­rot, ku­lu on kok­ku 134 000 eu­rot. Re­no­vee­ri­mi­se käi­gus asen­da­tak­se va­na suu­re soo­jus­kao­ga ja hal­vas teh­ni­li­ses sei­su­kor­ras to­rus­tik ee­li­so­lee­ri­tud to­rus­ti­ku­ga. Pa­ra­neb kaug­küt­te­süs­tee­mi va­rus­tus­kind­lus, soo­jus­ka­du­de vä­he­ne­mi­ne või­mal­dab alan­da­da müü­da­va soo­ju­se­ner­gia hin­da.

Aru­kü­la kat­la­ma­ja re­no­vee­ri­mi­seks eral­das KIK 197 500 eu­rot, pro­jekt lä­heb maks­ma 395 000 eu­rot. Amor­ti­see­ru­nud õli­kat­lad asen­da­tak­se hakke­pui­dul töö­ta­va kat­la­ga, ehi­ta­tak­se hak­ke­hoid­la ja va­rus­tus­kind­lu­se ta­ga­mi­seks pai­gal­da­tak­se re­serv­kat­laks õli­ka­tel. Kat­la­ma­ja koos hak­ke­lao­ga töö­ta­vad au­to­maat­re­žii­mil ja on kaug­jäl­gi­ta­vad.

Mõlemad katlamajad peavad olema valmis aastaks 2020.

Artikkel: Sõnumitooja

Pärnu Tammsaare lasteaed sai kingiks uue paviljoni

Uudise edastaja: Pärnu Postimees

Luunja uus loodushoidlik katlamaja valmib 2018

LUUNJAS HAKKAB SOOJA TOOTMA LOODUSHOIDLIK HAKKPUIDUKATLAMAJA

SW Energia OÜ ehitab 2018. aastal Luunjasse täisautomaatse hakkpuidul töötava katlamaja, sarnaselt Nõos ja Tõraveres väga edukalt toimivate lahendustega. Hakkpuidu kasuks räägib kütuse madal ja stabiilne hind ning keskkonnasõbralikkus: hakkpuidu C0₂ heitmeks loetakse null. Kütuseks kasutatavat puidumaterjali on Eesti metsades piisavalt.

Ehitame nutikatlamaja

Tänase päeva seisuga on Luunja automatiseeritud katlamaja ehitus kindlamast kindlam. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on teinud otsuse katlamaja ehitustööde toetuseks summas 170  tuhat eurot. KIK-i rahastus kaugküttesüsteemide investeeringute toetuseks tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

„Uue katlamaja ehitus läheb maksma ligikaudu 375 tuhat,“ kinnitas SW Energia tootmisjuht Allan Aas ja lisas, et teise poole katlamaja ehitusest katab SW Energia oma vahenditest.

„Hakke toob kohale autojuht, kes ladustab kütuse hakkelattu. Kõik ülejäänud protsessid toimuvad automaatselt. Hakkpuit viiakse tigudega katlasse, kus köetakse soe vesi, mis liigub mööda trasse tarbijateni. Ka põlemisjärgne tuhk väljutatakse katlast automaatselt väljas asuvasse tuhakogumiskasti. Kõiki tööjärke juhitakse ja jälgitakse arvutist,“ kirjeldas Aas tulevase katlamaja tööprotsesse. „Automaatika tagab ühtlase toasooja iga ilmaga,“ kinnitas ta.

„Täisautomaatses hakkpuidukatlamajas on 0,72 MW katel, mis toodab sooja vastavalt tarbijate soojavajadusele,“ ütles Aas ja lisas , et kohalik soojatarbimine jääb 2800 MWh kanti aastas.

Hakkpuidukatel vähendab inimtegevuse ökoloogilist jalajälge

Õlikatla asemel tööle hakkav uus biokatel aitab vähendada CO₂ emissiooni 750 tonni võrra aastas. Hakkpuidukatlamajas kasutatakse soojusenergia tootmiseks ära raiejääkmaterjal, mis muidu metsa all kõduneks. Lisandväärtusena jääb tooraine raha Eestimaale ja pakub tööd tublidele kohalikele inimestele.

SW Energia OÜ on soojatootmisele pühendunud ettevõte, mis haldab üle 250 katlamaja, mille hulgas 50 töötab hakkpuidul ning enamik viimase 7-8 aasta jooksul ehitatud. Pea 18 aastat töökogemust on toonud ettevõttele ka tähelepanuväärse auhinna „Aasta Energiategu 2017“, mis anti biokütusel töötavate katlamajade ehitamise eest.

Artikkel: Luunja vallaleht

Uuendused Paldiski soojavõrgus

Kaugküte on soodsaim soojus

Hakke hinnalangus toob sellest sügisest Paldiski elanikele soodsama kodusoojuse. Küttehooaja alguses langes soojusenergia hind tarbija jaoks pea 5%.

Uuendused Paldiski soojavõrgus

„Järgmisel, 2018. aasta kevadel, alustame viimase 3 km pikkuse trassiosa rekonstrueerimistöödega, mis tõstab varustuskindlust ja vähendab katkestuste arvu,“ kinnitas SW Energia OÜ tootmisjuht Allan Aas. Eakad, 20-50 aastat vanad, trassid vahetatakse välja uute kaasaegsete eelisoleeritute vastu. Uuenduskuuri maksumus on orienteeruvalt 1 miljon eurot. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab projekti kuni 50% ulatuses, teise poole investeerib SW Energia OÜ.

Uus liituja

Sel sügisel liitus kaugküttevõrku Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, mis asub endises kinohoones. „Kogudus, see on inimesed. Meie organisatsiooni üheks eesmärgiks on ulatada abikäsi erinevate abivajajateni. Lisaks korraldame tasuta kihvte lastekaid, noortejuht teeb poistele jõusaalis trenne ning palveõhtud ja Jumalateenistused on igas vanuses inimestele,“ rääkis koguduse sotsiaalsetest eesmärkidest pastor Ragnar Lainesaar. Meie soovisime teada, kuidas ja miks tekkis mõte vahetada hoone soojusallikat.

Millist soojaallikat kasutati varem?
„Viimased viis aastat kasutasime sooja saamiseks õhksoojuspumpasid ja väiksemates ruumides olid lisaks veel radiaatorid. Kahjuks peame tunnistama, et kui väljas oli külm või niiske, siis oli ka koguduses sees sarnane seis, see vähene soe õhk, mis tuli, koondus rohkem lae alla.“

Kuidas tekkis kaugkütte mõte?
„Eelmisel talvel otsustasime, et see jääb viimaseks talveks külmades ruumides. Kuna lahendust vajas ka ebapraktiline kaldus põrandapind, siis suvel alustasimegi suurte uuendustöödega, sealhulgas põranda valamisega. Uus põrand võimaldas paigaldada kaugküttesse ühendatud põrandakütte.“

Kuidas hindate protsessi keerukust?
„Kaugkütte süsteemi paigaldus ja liitumine läksid sujuvalt, tegime soojatootjaga koostööd vast paari nädala jagu. Kokkulepped, töö ja töötajad on tasemel ning oma ala profid. Põranda ülesvõtmine ja uue valamine nõudis palju lisatööjõudu ja finantse. Tänu headele inimestele, on meil täna uus põrand ja soe majas. Ehitamisprotsess kestis kibekiire ühe kuu, kus töötasime nii ööl kui päeval. Abi ja toetuse eest täname SW Energia OÜ-d, Jaanus Saati, Alexela Groupi, heategevusfondi Uus Laine, AS Paldiski Tsingipada ja Paldiski Linna Toetusgruppi.“

Millised olid koguduse tehtavad investeeringud?
„Isemajandava MTÜ jaoks olid tehtavad investeeringud väga suured, ligikaudu 12 000 eurot, millest suur osa kulus põranda valamisele.“

Kuidas olete rahul tehtud valikuga ning mida soovitate teistele?
„See kindlustunne ja teadmine, et maja läheb soojaks ning paksu jopet pole vaja selga panna, on suurt rõõmu toov! Teisel kütmisnädalal juba õhk muutus. Näeme täna, et kaugküte on „kindla peale“ minek ning see vabastab lisakohustustest ja annab turvatunde, et iga hetk, mil majja lähed, on seal hea ja soe.“

Puiduhakkuri operaator-autojuht, ootame sind oma meeskonda!

AITA HAKKIDA HAKE, ET MEIE KATLAMAJAD TÖÖTAKSID
Puiduhakkuri operaator-autojuht, SW Energia ootab enda meeskonnaga liituma just sind!

PUIDUHAKKURI OPERAATOR-AUTOJUHT

Sinu vastutusala on võsa ja ümarpalgi hakkimine puiduhakkur Heinolaga üle Eesti. Töö tegemise koht on liikuv, vastavalt hakke asukohtadele. Meie peakontor asub Pärnus. 

Kui leiad, et see on suurepärane võimalus just Sinu jaoks, siis anna endast märku esimesel võimalusel, saates oma CV aadressile argo.oja@swkytus.ee või kandideerides läbi CV Online.
Küsimuste korral kirjuta argo.oja@swkytus.ee või helista 507 9589

Vaata töökuulutust siin

Renoveeritud hakkpuidukatlamaja Kärlas

Kärla sai uue hakkepuidukatlamaja

Soojatootja SW Energia OÜ renoveeris 2017. aasta suvel Kärla katlamaja ning viis selle üle hakkepuidule. „Katlamaja oli väga vana ja varisemisoht muutis selle ohuallikaks tervele kogukonnale. Eriti lastele, kelle igapäevane koolitee läheb kohe katlamaja kõrvalt,” ütles ettevõtte tootmisjuht Allan Aas.

Uue hakkepuidukatlaga on soojatootmine odavam, kuna põlevkiviõli on täna ligi kaks korda kallim võrreldes hakkepuiduga. „Tavaliselt tähendavad investeeringud tarbija jaoks alati hinnatõusu. Kärlas aga jääb hind samaks, kuna uus kütmisviis on märkimisväärselt soodsam,“ kinnitas Aas.

Kindlustunne aastakümneteks

Koostöös Kärla vallaga töötati välja uus Kärla soojamajanduse arengukava, mille alusel esitati toetuse taotlus renoveerimiseks SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK). 2016. aastal kinnitas KIK taotluse renoveerimistöödeks 50% ulatuses, summas 99 999 eurot, mis tuli Euroopa Ühtekuuluvusfondist. „Kärla katlamaja asub kooli naabruses, mistõttu on eriti oluline hoida õhuheitmed võimalikult madalad. Tänu renoveerimistöödele paiskab katlamaja aastas õhku 370 tonni võrra vähem CO2,“ ütles KIKi projektikoordinaator Aive Haavel.

Teise poole vajaminevast summast investeeris soojatootja katlamajja oma vahenditest. Kärla elanikel on nüüd tuliuus 200 000 eurot maksev töökindel katlamaja, mille ehitust teostas Märja Monte OÜ. Täielikult automatiseeritud katlamaja tööprotsesse jälgitakse üle interneti.

Kodumaine kütus

Kärla katlamajas kasutatakse kütusena kohapeal toodetud hakkpuitu. „Meil on ettevõttes kõik vahendid ja masinad kütuse tootmiseks olemas. Sellegipoolest otsustasime juhtkonnaga panustada kohalikku ettevõtlusesse, ostes vajamineva kütuse Saaremaa koostööpartnerilt Pärna Maahalduse OÜ,“ kinnitas SW Energia tegevjuht Tarmo Saarts.

Kutsume kaema

Kas katlakütja on habetunud ja alati räpane? 19. oktoobril kell 16-18 kutsub SW Energia kõiki huvilisi vaatama kaasaegset nutikatlamaja. Katlamaja operaator isiklikult tutvustab oma töövahendeid ja näitab, milles tema töö täna seisneb. Ootame huvilisi kohe Kärla kooli vahetusläheduses Kooli 2a.

Usaldusväärne koostööpartner

Pärnumaalt pärit SW Energia OÜ on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis toodab soojusenergiat rohkem kui 250 katlamajas üle Eesti. Sel aastal pälvis ettevõte „Aasta Energiategu 2017“ tiitli. Kärla katlamaja varustab soojusenergiaga korterelamuid ja mitut vallale kuuluvat hoonet, sealhulgas koolimaja, lasteaeda, rahvamaja ja spordikompleksi. Koos Kärlaga kütab SW Energia Saaremaal veel Sõmera, Salme ja Valjala katlamaja.

Artikkel ilmus Meie Maa

Vaata pilte avamisest siin

Kütmata korter on ohuks iseendale kui ka kõrvalasuvatele korteritele

Eesti korteriühistute liit hoiatab, et kütmata korter on ohuks iseendale kui ka kõrvalasuvatele korteritele.

Eesti Päevalehes: Eelistaksite kaugküttele gaasikütet? Rahakotti ning planeeti kurnav mõtteviis

Eesti Päevalehes ilmus asjakohane arvamusartikkel kaugkütte kasulikkusest. SW Energia jagab artikli kirjutajaga samu väärtusi. Iga vastutustundlik soojatootja teeb täna endast kõik oleneva, et hoida loodust meie ümber. Selleks on vaja järjepidevalt uuendada tehnoloogiaid ja kasutada loodust säästvaid kütteviise. Vähem oluline ei ole ole ka tarbija jaoks väärtusliku raha kokkuhoidmine.

SW Energial on üle 50 biokütusel töötava katlamaja, mis katlamajade arvu poolest viib ettevõtte esimeseks Eestis. Biokütusel katlamajade ehitamise eest pälvis SW Energia ka “Aasta Energiategu 2017” tiitli.

Eesti Päevalehes: Eelistaksite kaugküttele gaasikütet? Rahakotti ning planeeti kurnav mõtteviis

Tallinna kaugküttepiirkonna ümber tekkinud diskussioonis tuleb mõned asjad selgeks teha. Maagaasil on Eestis hoonete kütmisel oma roll, mis on aastate jooksul vähenenud. Ka kaugküttes kasutatakse maagaasi, millega köetakse pakaselistel päevadel, kattes nn tipukoormust. Taastuvenergiale keskenduvad soojusettevõtted kasutavad gaasi üha vähem, sest küsimus on keskkonnamõjus, hinnas ja tarnekindluses.

Tänu puiduhakkele üleminekule on Tallinnas soojuse hind viimastel aastatel langenud ligi veerandi võrra. Ehk kui 2012. aastal tagasi maksis klient korteri soojaks kütmise eest keskmiselt ligi 100 eurot kuus, siis nüüd on summa veidi üle 70 eurot ning taastuvenergia ja kohaliku kütuse osakaalu kasv annab aluse stabiilseks soojuse hinnaks ka edaspidiseks.

Järkjärguline maagaasist loobumine on pragmaatiline otsus. Juhul kui linna küttesüsteemid sõltuksid gaasi või nafta hinnast, ei suudaks me ennustada sooja hinda tulevikus. Seevastu Eesti metsa- ja puidutööstuse jääkidest toodetava puiduhakke hind püsib stabiilsena ning selle kättesaadavus sõltub ainult kohalikest oludest.

Pealegi ei ole fossiilsed kütused tuleviku valik, mida näitab nii Euroopas kui ka Eestis toimuv energiapööre, mille üheks eesmärgiks on Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava kohaselt 80 protsendiline taastuvenergia osakaalu kasv soojusmajanduses aastaks 2030. Põhjuseid, miks seda teha, on mitmeid. Näiteks biokütuste kasutamisega Väo energiakompleksis hoiab Utilitas igal aastal ära 480 000 tonni CO₂-heite paiskumist atmosfääri – just nii palju rohkem tekiks süsihappegaasi, kui toota sama kogus energiat gaasist ja põlevkivist.

Kaugküte on ideaalne linnaenergia

Ilmselgelt on sadade, kui mitte tuhandete lokaalkatlamajade keskkonnamõju suurem kui taastuvkütuseid tarbivatel koostootmisjaamadel, mille arv on piiratud ja võimsus ning efektiivsus väga suur – koostootmisjaamad toodavad lisaks soojusele ka elektrit. Kuid iga lokaalse soojusetootjaga väheneb koostoodetud elektri kogus, mida tuleb asendada elektritootmisega põlevkivist ning ühtlasi langeb energiatootmise kogukasutegur.

Kaugküte on kõige keskkonnasäästlikum ja optimaalsem kütteviis tiheasustuspiirkondades – ideaalne linnaenergia. Lisaks tarbija poolt hinnatud mugavusele on kaugkütte eeliseks tarnekindlus: seadus kohustab soojusettevõtteid hoidma reservkütust, mis tagab kliendile varustuskindluse. Lokaalkatlamajadele sellist nõudmist ei rakendata, mistõttu muutub võimaliku avarii korral maagaasist sõltuvates majades kütmine võimatuks.

Kaugküttepiirkonna kehtestamisega esitatakse ühtlasi soojaettevõttele nõudeid investeeringute ja süsteemi elujõulisuse osas. Utilitas investeeris Tallinnas eelmisel aastal üle 40 miljoni euro, nii uude koostootmisjaama kui ka süsteemi töökindlusse ja efektiivsusesse.

Loomulikult vajab, energeetika hiiglaslikke investeeringuid, mis peavad andma tarbijatele kindluse ja mõistliku hinna aastakümneteks. Kohalikest kütustest toodetav taastuvenergia täidab seda eesmärki kõige paremini – see ei sõltu idast imporditavast kütusest ja selle hinnakõikumistest ning tagab puhtama keskkonna.

Eesti ühines 2015. aastal globaalse, 195 riigi poolt allkirjastatud Pariisi kliimakokkuleppega, et pidurdada kliima soojenemist. Kokkuleppega kohustuvad riigid rakendama kõikvõimalikke meetmeid heitkoguste vähendamiseks, et hoida globaalse keskmise temperatuuri tõusu tunduvalt alla 2 °C. Iga investeering fossiilsetesse kütustesse viib meid selle eesmärgi saavutamisest kaugemale.

Loe artiklit Eesti Päevalehes

SW Energiat autasustati “Aasta energiategu 2017” tiitliga

Märtsis 2017 kuulutati välja konkurss “Aasta Energiategu 2017”. Kampaaniaga kutsuti üles märkama avalikku tunnustust väärivaid ettevõtmisi ja saavutusi, olenemata sellest kui suure ettevõttega on tegu.

Aasta Energiategu 2017 – SW Energia OÜ

Autasu “Aasta Energiategu 2017” anti SW Energiale biokütustel põhinevate katlamajade avamise eest üle Eesti. Ettevõte haldab üle 250 katlamaja, millest üle 50 töötab biokütusel juba täna ning igal aastal avatakse mõni lisaks. Biokütusel olevate katlamajade arvu poolest on SW Energia OÜ number üks Eestis.

Aasta Energiategu 2017 auhinnagala toimus Tallinnas Järve Keskuses Energiamess – Kütame! Viiking Window messilaval. Esimest korda toimunud galal märgiti ära kümme ettevõtmist, mille hulgas oli ka SW Energia. Auhinda käis vastu võtmas ettevõtte finantsjuht Mait Pärg isiklikult.

SW Energia meeskond tänab messi korraldajaid ja auhinna üleandjat Eesti Biokütuse Ühingut, kes meie tehtud tööd märkas ning meile sellist au osutas.

Vaata pildigaleriid siin.
Vaata energiamessi kodulehte.

Tõrva sai endale nutika katlamaja

Tõrva Riiska linnaosa täielikult renoveeritud katlamaja on nüüd sisustatud tehnika viimase sõna hulka kuuluvate iseseisvate ning  nutikate hakkepuidukateldega.

Katlamaja operaatori SW Energia juhatuse esimehe Tarmo Saartsi sõnul maksis eelmiste üle poolesaja aasta vanuste ja täielikult amortiseerunud katelde asendamine ühtekokku 550 000 eurot, millest pool saadi keskkonnainvesteeringute keskuse abil. «Uued katlad on iseseisvad, kaugjuhitavad ning töötavad umbes 90-protsendise kasuteguriga.»

Katlad tarbivad taastuvenergiat

Saarts põhjendas kulukat uuendamist eelmise katlamaja kõrgete hooldus- ja remondikuludega, mille tulemusel oleksid pidanud nad paratamatult Tõrvas peagi tõstma ka soojusenergia hinda. «Läksime teist teed ning otsustasime kõik renoveerida. Tulemuseks on taastuvenergiat tarbivad katlad, mis võivad töötada näiteks kaks nädalat ilma inimese kätt vajamata.»

Uue katlamaja tehnoloogia lubab ka vett soojendada. «Praegu on kaugköetav soe vesi elektriga soojendatavast poole soodsam. Kui kõik kaugküttevõrgus olevad majad liituksid ka soojaveevõrku, langeks megavatt-tunni hind kuni kümme protsenti,» ütles Saarts ja kinnitas, et kõigile sooja vee võrguga liitujatele garanteerivad nad järgneva kolme aasta suvekuudeks elektriboileriga võrreldes ligi neli korda madalama hinna.

Praegu maksab toasooja megavatt-tund Tõrvas 55,48 eurot. Tarbevee soojendamine suvekuudel läheb tarbijale maksma 27,74 eurot megavatt-tunni kohta. Elektriboileriga soojendades oleks aga viimati nimetatud summa Saartsi sõnul 120 euro kandis.

Lint lõigatud, tutvumisring tehtud

Sümboolsest lindilõikamistseremooniast olid neljapäeval kutsutud osa saama teiste hulgas Riiska linnaosa korteriühistute esimehed, linnapea Maido Ruusmann ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhtivkoordinaator Siim Umbleja. «Hea meel on külastada kodulinna ja näha, et kõik läheb paremuse poole,» märkis Umbleja.

Lisaks võimalusele uusi katlaid uudistada, oli külalistele veel värske värvi järgi lõhnavasse katlamajja kaetud rikkalik suupistelaud ning tekkinud küsimusele olid valmis vastama katlamaja hooldustehnikud. Sõnavõttudel tänati vastamisi nii SW Energiat kui ka linnaisasid ja külalisi mitmesuguste meenetega.

1971. aastal ehitatud ja vahepeal mitu uuenduskuuri läbinud Tõrva katlamaja varustab soojusega Riiska linnaosa kortermaju, milles elab ligikaudu tuhat inimest ehk enam kui kolmandik Tõrva elanikest. Lisaks neile sõltuvad katlamajast kohalik lasteaed Mõmmik, kauplus Tõrvik ja spordihall.

Reporter Taavi Niitee

Artikkel ilmus lehes Valgamaalane

Türi kaks uut katlamaja valmivad 2018 aasta alguses

Türi kaks uut katlamaja on jõudnud lammutusjärgu lõpufaasi. Peatselt alustatakse betoneerimistöödega ning paari kuu pärast on oodata juba katlamajade valmimist, millele järgneb testperiood katlamajade sissetöötamiseks. Viimati läbisid katlamajad noorenduskuuri 1990 alguses.

Loe ülevaatlikku artiklit Türi Rahvalehest

Kanepi – keskkonnaraha toel sünnib maale täiesti uus kaugküttevõrk

Tõrvas uus keskkonnasõbralik hakkpuidukatlamaja

Sügisel alustab Tõrvas soojatootmist uus keskkonnasõbralik hakkpuidukatlamaja

Alates 2013. aastast opereerib Tõrva katlamaja 17 aastase sooja tootmiskogemusega SW Energia OÜ, kes avab värskelt valminud katlamaja uksed kõikidele huvilistele 14. septembril kell 16-18.

Aastast 1972

1972. aastast pärit katlamajas oli alati midagi parandada või remontida ning nagu aastaarvgi ütleb, nii seadmed kui süsteemid olid oma aja ära elanud. 2014. aastal otsustati vana katlamaja osaliselt rekonstrueerida, „Kütte ladustamisalade ja tehnoloogiate uuendamisega suurendasime katlamaja töökindlust,“ ütles SW Energia tootmisjuht Allan Aas, kuid lisas, et edukaks soojamajandamiseks üksi katlamaja töökorda seadmisest ei piisa.

Mõeldud, tehtud! 2016. aasta suvel võetigi käsile uuenduskuuri vajavad soojatrassid, kus tehti nii hooldus- kui remonttöid. „Vahetasime välja soojatrassi õhuliini osa, mis oli väga kehvas seisus, ning asendasime selle täiesti uue trassiga maa sees,“ rääkis Aas. „Soojatrasside parendustöödega suutsime oluliselt vähendada soojakadu ehk teisisõnu, soojust ei lähe enam nii palju kaotsi.“

Elanud kaks eluiga

Varasemalt tehtud parandustööd aitasid vana katlamaja hoida töös, kuid pea 50 aastat vana küttesüsteem oli remonttööde ajaks elanud juba kaks eluiga. „Enam ei olnud mõttekas eakasse katlasse investeerida, see oli omadega läbi,“ kinnitas Aas.

Koostöös Tõrva linnavalitsusega töötati välja uus linna soojamajanduse arengukava, mis sai indikaatoriks uue katlamaja ehitusplaanidel. Koostatud arengukavaga pöörduti SA KIK (Keskkonnainvesteeringute keskuse) poole, mille alusel taotleti toetust Tõrva hakkpuidukatlamaja täielikuks rekonstrueerimiseks. 2016. aasta augustis saabus rõõmustav uudis. Taotlus oli heaks kiidetud ning 660 tuhande euro suurust projekti otsustati toetada 273 tuhandega – ülejäänud summa investeeris soojatootja oma vahenditest.

Efektiivne soojatootmine

Kogu 2017. aasta suvi läks Tõrva katlamajas sigina sagina tähe all. Katlamaja täielikku ümberehitust teostas ehitusfirma Kolmtex, kelle koostööpartnerid, ehitajad ja erinevate erialade spetsialistid selle nimel tublisti vaeva nägid. Juba septembris annavad nad võtmed üle SW Energiale. Uues kuues katlamaja saab kütteperioodi alguseks olema töövalmis, et vastu astuda talvistele väljakutsetele.

„Juba täna võib öelda, et katlamaja saab just selline nagu planeeritud: täielikult renoveeritud hakkpuidu laopind, efektiivsemad katlad, elektrivarustus ja süsteemid viidud täisautomaatseks,“ kinnitas Viljandimaa piirkonnajuht Janek Sarv. Ta lisas, et uus katlamaja on nutikam kui iial varem – automaatika oskab probleeme ette näha, väiksemaid tehnilisi tõrkeid ise lahendada ning annab vigadest märku enne, kui midagi juhtuda jõuab. „Kaugjuhtimise teel jälgitakse kogu katlamaja seadmete tööd ööpäevaringselt ja reaalajas. Vajadusel saab seadmete parameetreid muuta koheselt. Kohapeal teostab tehnik vaid tavapäraseid hooldus- või parandustöid,“ rääkis Sarv. „Ka katlamaja ümbrus saab olema puhtam ja kompaktsem, kuna mitme päeva kütus ladustatakse edaspidi hoonesse.“

Uue katlamaja tehnoloogiad võimaldavad soojendada ka vett, mis tähendab, et ümberkaudsetel elamutel on võimalik liituda kaugköetavasse sooja vee võrku. „Täna on kaugköetav soe vesi elektriga soojendatavast poole soodsam,“ kinnitas Sarv. Uue katlamaja üle võib uhke olla!

Artikkel ilmus Helme Kihelkonnalehes

Ootame oma kollektiivi kahte hakkepuidu autojuhti

SW ENERGIA otsib oma kasvavasse meeskonda kahte HAKKEPUIDU AUTOJUHTI (asukohaga Kehtna või Türi ja Pärnumaa), kelle peamine ülesanne on hakkepuidu vedu haagistega meie katlamajadesse ning tarnekohtades hakke maha laadimine, haagise puhastamine ja tehnika lihtsamad remonttööd.

SAADA OMA CV KUI
Sul on olemas B, CE kategooria juhiload ja kutselise autojuhi kutsetunnistus
Sa oled valmis ennast proovile panema raskete teeoludega metsas ning vajadusel elamisega autos
Sa oled kohanemisvõimeline, koostöö ja positiivne töösse suhtumine on sinu jaoks oluline
Sind iseloomustab planeerimisoskus ja kohusetunne, et hake jõuaks õigeaegselt katlamajadesse ja kliendid saavad sooja

Loe lisa siin või kandideeri läbi CV Online

Lehmakoogist tasuta kütuseks

SW Energia koostöös biogaasijaamaga kingivad Ilmatsalu kaugküttepiirkonnas lehmakookidest toodetud soojusenergiat, mida kasutatakse tarbevee soojendamiseks ja vannitubade kütmiseks. Lehmakoogist energiatootmine kõlab endiselt kuidagi hullumeelsusena, kuid tuleb välja, et nii Eestis kui mujal maailmas on see kujunemas üha tavalisemaks praktikaks. Lisaks energiatootmisele, kasutatakse seda ehituses, putukatõrje vahendina ja meile tuttaval viisil, väetisena.

Kas teadsid?

Paljudes tänapäeva arengumaades ning ajaloolistes Euroopa mägiregioonides, kus puude kättesaadavus on väike või puudub, on lehmakookide mitmekülgne kasutus igapäevane. Ahjude kütmiseks ja sooja saamiseks lehmakoogid kuivatatakse ning hoiustakse, nagu meie seda teeme halupuudega. Meile tuttavamaks viisiks on lehmakoogi kasutamine biogaasijaamades, kus biojäätmetest  toodetakse elektrit ja soojust – metaanirikkast lehmakoogis eraldub gaas käärimisprotsessi käigus. Sarnasel viisil tagatakse stabiilne taastuvenergia näiteks India ja Pakistani hajaasustuspiirkondades.

Aafriklased, erinevalt eurooplastest, on avastanud, et lehmakoogid sobivad ideaalselt ka putukatõrjevahendiks. Kui meil soovitakse ennast kokku määrida küüslaugu või eukalüptiõliga, siis seal põletatakse kuivatatud sõnnikut putukate peletamiseks. Indias omakorda leitakse, et parim viis satikate eemal hoidmiseks on oma majaesise pritsimine sõnnikuleotisega. Külmematel aladel asuvates külades aga kasutatakse lehmakooke maja soojustamiseks, sest see on odav ja hingav kohalik soojustusmaterjal.

Lehmakoogist Eestis!

Eestis me küll lehmakookidest maju ei ehita ja pätsidega kodupliiti ei küta, kuid põllumajandusjäätmetel töötavaid gaasijaamu, kus toodetakse elektrit, on praegu juba viis: Ilmatsalus, Jööris, Vinnis, Oisus ja Aravetel. Ilmatsalus toodetakse sõnnikust ja muudest biojäätmetest elektrit, mille töötlemisel tekkiv jääksoojus suunatakse SW Energia küttevõrku, kus see edastatakse kaugkütte klientidele. Teist aastat järjest kingitakse Ilmatsalu biogaasijaama jääksoojust SW Energia kaugküttevõrgus olevatele majapidamistele suvel tasuta!

Miks kaugküte?

Mitmesaja katlamaja ehitamise ja opereerimise kogemuse põhjal 17 aasta jooksul võib SW Energia siiski kinnitada: pole olemas lahendust, mis sobiks ühtviisi hästi kõigile. Meie hallata on kümnete kaugküttekatlamajade kõrval ka sadu lokaalseid katlamaju, ning kogemused näitavad, et enamasti on lokaalküte tegelikult kallim. Kaugkütte muudab efektiivsemaks lihtne mastaabiefekt: suurema energiahulga tootmiseks on võimalik soetada võimsamad ja kvaliteetsemad seadmed, mille ostuhind jaguneb paljude klientide vahel. Veelgi efektiivsemaks muutub kaugkütte siis, kui liituda ka kaugkütte baasil soojendatava tarbevee võrku – nii lööd lisaks veel neli kärbest ühe hoobiga. Esiteks, tagab kaugküte piiramatu sooja vee. Teiseks, võrreldes elektriboileriga, maksad tarbitud vee soojendamise eest poole vähem. Kolmandaks, saad suvel sooja ja niiskusest vaba vannitoa. Neljandaks, kõikidele uutele liitujatele Ilmatsalus, kes liituvad enne 30. septembrit 2017, kingime 2018. aastal vee soojendamise tasuta.

SW Energiaga kaugküttega juba liitunud kliendid saavad sel suvel hubast kodu nautida! Ilmatsalu biogaasijaama jääksoojuse ärakasutamisel, kingime ka sel suvel 100% allahindlust, mida kasutatakse keskkütte baasil sooja tarbevee tootmiseks ja vannitubade kütmiseks. Perioodil 1. juuni kuni 31. august ei tule Ilmatsalus vee soojendamise eest mitte sentigi tasuda.

Faktid Wikipedia

Kuhu on suvi kadunud?

Korraliku eestlasena on meil alati halb. Kui on kuum, vingume et võiks olla jahedam. Kui on aga külm, siis uriseme kauaoodatud kehva suveilma üle.

Sellegipoolest tõstatab käesoleva suve eriline jahedus küsimuse, mis on tegelikult maailmas toimumas. Miks on Eestis ilm jahenenud, kui mujal võideldakse üha tõusvate kuumakraadidega? Nendele küsimustele püüdsid selgitusi anda klimatoloog Ain Kallis ja mereteadlane Tarmo Soomere.

Klimatoloogi sõnul oli käesoleva aasta juuni erakordselt külm. 18 aasta jooksul on keskmisest jahedamad juunikuid esinenud lausa 12 korral. See annab alust uskuda teatavasse seaduspärasusse, kuid sellegipoolest ei kinnitata veel kliimamuutust, tõdeb ta. Viimasest saab rääkida alles siis, kui trend ühes suunas on kestnud üle 30 aasta. Kallise sõnul tuleb kohaneda uue reaalsusega – kliima soojeneb, kuid meie peame leppima olematu suvega.

Aga kuhu ikkagi see suvesoojus jääb?

Eesti Ekspressi artiklist selgub, et kõige selle taga on Golfi hoovus, mis toob Mehhiko lahest troopilist soojust Atlandi ookeani põhjaossa. See sama soe garanteerib Eesti aed- ja puuviljade valmimise. Kui aga Golfi hoovus meile seda tohutut hulka sooja merevett nii kaugele põhja ei tooks, siis valitseks meil Eestis tundra ja igikelts.

Vastupidiselt Eestile, on Arktikas viimastel aastatel olnud erakordselt soe. Võimsad soojad tormid lähevad Islandi ja Gröönimaa vahelt otse põhjapoolusele ja sulatavad liustikke. Sulavesi on mage ja kerge ning triivib koos lõunast tuleva Golfi hoovusega põhja. Sulava magevee tõttu ei jõua soe ja soolane hoovuse vesi enam nii kaugele Põhja-Euroopasse. Sellest tingituna tuleb arvestada palju külmemate oludega: talved, kus paugub 40 kraadine pakane muutub tavalisemaks, õunapuud surevad välja ning Eesti metsad hakkavad tasapisi meenutama tundrat.

Mereteadlane Tarmo Soomere aga ütleb, et idas ja põhjas oodatakse järgmise saja aasta jooksul tõsist soojenemist, kui fossiilsete kütuste kasutamine jätkub endises tempos. Eesti jaoks tähendaks see, et suvel võib esineda nädalapikkuseid kuumalaineid ning kliimamudelite põhjal võib ennustada kuni kolmandiku võrra rohkem sademeid. Soomere arvab, et olematud suved püsima ei jää, suureneb nii kõrbekuumade kui ka jahedate suvede tõenäosus. Ta soovitab pigem pöörata tähelepanu majadele, kuna äikest ja tuult saab tulevikus tublisti rohkem olema. [Loe artiklit]

Üks on kindel

Võta nüüd näpust, mis see meie tulevik olema saab. Üks on kindel, et kaugküttega te talvel külma ei jää. SW Energia kaugküttejaamad reguleerivad soojusenergia tootmist vastavalt välistemperatuurile ja lubavad mõnusat kodusoojust nautida iga ilmaga.

Originaal artikkel pärineb Eesti Ekspressist