SW Energia OÜ kuulutab välja hanke avatud tarne tingimustega maagaasi ostmiseks perioodiga 12 kuud, alates 01.01.2019.a. kuni 31.12.2019.a. Hanke eesmärk on tagada maagaasiga katlamajade
varustamine, mille abil toodetakse soojusenergiat.
Ostja mõõtepunktid:
– Tööstuse 19, Kohila alev, Kohila vald, aastane orienteeruv kogus ca 10 000 m³
– Aluvere küla, Sõmeru vald, aastane orienteeruv kogus ca 55 000 m³
– Viljandi mnt 79, Rapla, aastane orienteeruv kogus ca 250 000 m³
– Paikuse alev, Paikuse vald, aastane orienteeruv kogus ca 15 000 m³
– Sinimäe alev, Vaivara vald, aastane orienteeruv kogus ca 270 000 m³
– Pargi 7a, Ülenurme, aastane orienteeruv kogus ca 500 000 m³
– Papli 4, Tõrvand, aastane orienteeruv kogus ca 550 000 m³
– STAADIONI 2, RAKKE ALEVIK, RAKKE VALD, aastane orienteeruv kogus ca 300 000 m³
Tarbimiskogused on hinnangulised ja tulenevad eelmiste aastate tegelikest mahtudest. Gaasitarbimine on välistemperatuurist sõltuva sesoonsusega, seega ei saa SW Energia OÜ
garanteerida antud koguste tarbimist. Lisaks võib aasta jooksul lisanduda mõõtepunkte. Gaasi hinnapakkumise tegemiseks tuleb Pakkujal lähtuda allpool toodud hinnavalemist. Pakkumise
aluseks tuleb esitada punasega märgitud konstandid, mille alusel arvestatakse igakuiselt tarbitud
gaasi hind.
Hinnavalem, mida Pakkuja peab pakkuma on:
Gh = [((0,3*Õr + 0,2961*Õk)2+X2)0,5*(1-Y*(1-exp(-(Õr/237)3)))/C]*(Qi /10,19)
kus:
Gh – arvestuskuu gaasi hind EUR/tuh.m³;
Õr – arvestuskuule eelneva üheksa kuu raske kütteõli keskmine hind USD/tonn;
Õk – arvestuskuule eelneva üheksa kuu kerge kütteõli keskmine hind USD/tonn;
C – EUR ja USD vahetuskurss arvestuskuule eelneva kuu viimasel pangapäeval;
Qi – arvestuskuu tegelik keskmine kütteväärtus kWh/m³;
exp – eksponentfunktsioon
2; 0,5; 3 – astendajad
10,19 – lepinguline kütteväärtus kWh/m³
X – konstant;
Y – konstant;
Pakkumine peab vastama tingimustele ja peab olema välja toodud järgnev info:
• Bilansivastutus jääb müüjale;
• Valem peab kehtima kõikidele tarbimiskogustele ja SW Energia OÜ ei võta kohustusi prognoositud koguste osas;
• Pakutud hinnavalem, koos nõutud konstantidega, mis kehtib ajavahemikul 01.01.2019-31.12.2019;
• Maksetähtajad;
• Muud gaasile lisanduvad kulud;
• Klienditeeninduskanalid;
• Muud olulised lepingutingimused, mis mõjutavad hinda või ostutingimusi;
Pakkumuste esitamise tähtaeg on 05.12.2018 kell 10.00 ja esitada e-posti teel aadressile mait.parg@swenergia.ee
Pakkumus peab olema kehtiv kuni 06.12.2018 kell 10.00
Pakkuja peab omama kehtivat tegevusluba gaasi müügiks. SW Energia kontrollib pakkuja
registreeritust ja kehtivaid andmeid Majandustegevuse registris nõutud tegevusalal.
SW Energia OÜ jätab endale õiguse tagasi lükata kõik pakkumised.
Lisainfo: MAIT PÄRG
Finantsjuht| CFO
SW Energia OÜ
+372 5452 5545
mait.parg@swenergia.ee
www.swenergia.ee
Haiba küla kodusoojus toodetakse uues keskkonnahoidlikus hakkpuidukatlamajas
Käesoleva aasta sügisest kütab Haiba kaugküttevõrgus täisautomaatne biokütusel töötav katlamaja
Tänaseks toodab Haiba soojavõrgus innovaatiline biokütusel töötav hakkpuidukatel, mis tagab tarbijatele stabiilse, soodsa ja keskkonnahoidliku kodusoojuse. Uus katlamaja on madalate hoolduskuludega ja täisautomaatne. „Igapäevaselt ei kulu meil lisaraha kallitele inimtöötundidele ning võimalike ohtude eest hoiatab arvuti meie hooldustehnikuid juba enne probleemi tekkimist,“ ütles SW Energia tootmisjuht Allan Aas.
Renoveeritud katlamajas jääb uuele hakkpuidukatlale toeks reservkatel, millega toodetakse soojust tipuhetkedel või põhikatla avarii korral. Põlevkiviõlil töötava reservkatla olemasolu tagab tarbijale stabiilse kodusoojuse olenemata muutlikest ilmaoludest ja tehnilistest muredest.
Vajadus katlamaja renoveerimiseks tekkis siis, kui 2017. aastal korraldas endine Kernu vald uue soojatootja leidmiseks riigihanke, mille põhjal osutus edukaks pakkujaks SW Energia OÜ. Soojatootja paigaldas katlamajja ajutise täisautomaatse põlevkiviõlikatla, millega tagati tarbijatele varustuskindlus ajani, mil katlamaja viidi üle taastuvenergiale, hakkpuidule. Suvel valminud uus hakkpuidukatlamaja varustab tarbijat soojusega ööpäevaringselt ning vastavalt välisõhu temperatuurile, olles tarbijale soodne ja hoides õhu elanike jaoks saasteainetest vabana.
Renoveerimisprojekt sai teoks tänu soojatootja tehtud investeeringutele ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ca 50% toetusele, mis tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Projekti ehitusmaksumuseks kujunes 195 000 eurot.
Muretu soojamajandus
SW Energia opereerib enam kui 250 lokaal- ja kaugküttekatlamaja üle Eesti, olles 43 omavalitsuse usaldusväärseks koostööpartneriks. „Tule räägi meile oma ideest! Anname nõu nii võrgupiirkondade arenguküsimustes kui kortermajade soojusenergiat puudutavatel teemadel. Nii, et võtke meiega julgelt ühendust,“ ütles Aas.
Artikkel ilmus Saue Valduris
Röögatu hinnatõus: küta millega iganes, enamasti maksad kuni kolmandiku rohkem
Küttematerjalide hinnad on tänavu märkimisväärselt tõusnud, sealhulgas püstitab uusi rekordeid iga kuuga ka kõige tavalisem küttepuu.
Kuulutuses küttepuid müüv Arvi Viljandist ütleb Maalehele, et kuigi puude hinnad on aastatagusega kõvasti kõrgemad, käib praegu kõva ostmine ja kogu kaup on tal varsti otsas. Arvi teab, et päris paljud lõunaeestlased, ka osa küttepuude müüjaost ise ja suisa Tartuni välja, ostavad puid odavamalt Lätist. Mitte vaid puude, vaid pea kõigi küttematerjalide hinnad on viimase aastaga märkimisväärselt tõusnud. Ja kas neid vaatamata kõrgele hinnale üldse kevadeni jagub?
Olgina aleviku kodusoojus toodetakse uues hakkpuidukatlamajas
Käesoleva aasta sügisest kütab Olgina kaugküttevõrgus täisautomaatne biokütusel töötav katlamaja. Soojatootja ootab kõiki huvilisi avatud uste päevale
Tänaseks toodab Olgina soojavõrgus katlamajanduse viimase sõna järgi ehitatud biokütusel töötav hakkpuidukatel, mis tagab tarbijatele stabiilse, soodsa ja keskkonnahoidliku kodusoojuse. Uus katlamaja on madalate hoolduskuludega ja täisautomaatne. „Igapäevaselt ei kulu meil lisaraha kallitele inimtöötundidele ning võimalike ohtude eest hoiatab arvuti meie hooldustehnikuid juba enne probleemi tekkimist,“ ütles SW Energia tootmisjuht Allan Aas.
Renoveeritud katlamajas jääb uuele hakkpuidukatlale toeks reservkatel, millega toodetakse soojust tipuhetkedel või põhikatla avarii korral. Gaasil töötava reservkatla olemasolu tagab tarbijale stabiilse kodusoojuse olenemata muutlikest ilmaoludest ja tehnilistest muredest.
Vajadus katlamaja renoveerimiseks tekkis siis, kui KA Vaiko AS korraldas soojusenergia tootmiseks konkursi, mille võitis SW Energia OÜ. Konkursi üheks lepingutingimuseks oli katlamaja üleviimine taastuvenergiale, mis vastaks Olgina võrgupiirkonna soojamajanduse arengukavale.
Renoveerimisprojekt sai teoks tänu soojatootja tehtud investeeringutele ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 50% toetusele, mis tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Projekti ehitusmaksumuseks kujunes 257 600 eurot.
Oma silm on kuningas
Üheks päevaks avab soojatootja oma katlamaja uksed ning ootab kõiki tarbijaid ja niisama huvilisi katlamajaga tutvuma. Teeme külalistele ringkäiku ning näitame ja räägime, kuidas katlamaja protsessid töötavad. Oodatud on ka kõikide hoonete esindajad, kes soovivad rohkem informatsiooni soojavõrku liitumise kohta. „Kaugküte on ja ilmselt ka jääb kõige soodsamaks kütteviisiks läbi aegade,“ arutles Aas.
Tule astu meie katlamajast läbi neljapäeval, 13. detsembril. Ootame Teid aadressil Männiku tänav 1A, Narva-Jõesuu linn, ajavahemikus 11 kuni 18.
Muretu soojamajandus
SW Energia opereerib enam kui 250 lokaal- ja kaugküttekatlamaja üle Eesti, olles 43 omavalitsuse usaldusväärseks koostööpartneriks. „Tule räägi meile oma ideest! Anname nõu nii võrgupiirkondade arenguküsimustes kui kortermajade soojusenergiat puudutavatel teemadel. Nii, et võtke meiega julgelt ühendust,“ ütles Aas.
Artikkel ilmus Narva-Jõesuu lehes Meie Leht
Sellest sügisest on Tõrva valla soojamajandus koondatud ühe katuse alla
Tõrva valla soojamajanduse ohjad võttis sel sügisel enda kätte kogenud soojatootja SW Energia OÜ, mis opereerib edaspidi kõiki lokaal- ja kaugkütte katlamaju.
Juba 2006. aastat opereerib SW Energia Ala aleviku katlamaja. Tõrva linnas tegutsetakse aga aastast 2013, kus tänaseks on ehitatud nii uus täisautomaatne keskkonnasõbralik hakkpuidukatlamaja kui teostatud trasside renoveerimine.
Kas teadsid aga, et Tõrva uus kaugküttekatlamaja pakub kõikidele majadele aastaringset tarbevee soojendamise võimalust? „Võrkude tõhusamaks soojamajanduseks tuleb mõelda energia efektiivsele kasutusele. Kaugköetava sooja veega liitudes kasvatatakse katlamaja tootlikkust, millega langeb megavatt-tunni hind tarbija jaoks,“ selgitas SW Energia tootmisjuht Allan Aas. Kaugküttes tarbevee soojendamine on elektriboileriga võrreldes poole soodsam ning vana elektriboileri pensionile saatmine annab vannituppa kõvasti lisaruumi.
Helme alevis tegutseb uus soojatootja alates septembrist
„Tootlikkuse poolest on see väike võrk, kus soojust jagatakse viiele kortermajale ja kolmele ühiskondlikule hoonele, mille hulgas on päevakeskus ja hooldekodu. Mõned liitumise sooviavaldused on meil täna veel töös,“ ütles Aas. Uue operaatorina paigaldati võrku soojust tootma mobiilne konteinerkatlamaja, mis toodab sooja põlevkiviõliga. „Tulevikus plaanime ehitada uue ja keskkonnasõbraliku hakkpuidukatlamaja. Teeme kõik endast oleneva, et igas kaugküttepiirkonnas pakkuda stabiilset, loodusthoidvat ja soodsat soojusenergiat, nii ka Helmes,“ kinnitas Aas.
Sama soojatootja võitis ka lokaalkatlamajade hanke
Peale valdade ühinemist suurenes Tõrva valla hallatavate katlamajade arv, mida teenindasid erinevad operaatorid. Lokaalkatlamajandusest parema ülevaate saamiseks korraldas vald hanke kõigile seitsmele katlamajale korraga, otsides ühte operaatorit. Parima pakkumisega võitis hanke SW Energia, kes edaspidi varustab soojusega hooneid sealhulgas Tõrvas, Hummulis, Riidajal ja Pikasillal.
„Tõrva vald tegi aruka otsuse, korraldades ühe hanke kõikide lokaalkatlamajade opereerimiseks. Just nii saab reaalsetest kuludest selge ülevaate. Meie pakume terviklahendust, mis sisaldab nii katlamaja haldust, hooldusteenust kui ka kütuse vedu. Vallale ei teki soojamajandusega seotud lisakulusid,“ kinnitas Aas.
Muretu soojamajandus
SW Energia opereerib enam kui 250 lokaal- ja kaugküttekatlamaja üle Eesti, olles 43 omavalitsuse usaldusväärseks koostööpartneriks. „Tule räägi meile oma ideest! Anname nõu nii võrgupiirkondade arenguküsimustes kui kortermajade soojusenergiat puudutavatel teemadel. Nii, et võtke meiega julgelt ühendust,“ innustas Aas. Uue soojatootjaga saab ühendust nii e-maili kui telefoni teel, kogu info leiab kodulehelt www.swenergia.ee ja Tõrva valla kodulehelt „Soojamajandus“ alt.
Sponsorleping kirjutati alla Kehra uues katlamajas.
Teisipäeval, 2. oktoobril kirjutasid OÜ SW Energia juhatuse liige ja finantsjuht Mait Pärg ning Kehra käsipalliklubi mänedžer Rene Kaalo Kehra peagi valmivas uues katlamajas Anija vallajuhtide, käsipallurite, treenerite ning SW Energia töötajate juuresolekul alla sponsorlepingule. Kui suure summaga Kehra tulevane soojatootja kohalikku käsipalliklubi toetab, mehed ei avalikustanud, kuid ütlesid, et esialgu on leping sõlmitud aastaks, seejärel loodetavasti pikendatakse.
„Suur aitäh, et uus ettevõte on Kehra käsipalliklubi toetamas. Käsipall on Kehra lipulaev, arvame, et klubi tegemistega on koos noorte ja fännidega seotud üle 500 inimese. Ka Anija vallavolikogus on nii endiseid kui praeguseid käsipallureid,“ märkis Rene Kaalo.
Ta lisas – kui kuuldi, et SW Energia on laienemas Kehrasse, võeti kohe ettevõttega ühendust: „Õnneks on selle üks juhte harrastanud võrkpalli ja teab väga hästi, et sport vajab toetust. Jõudsime kokkuleppele, et nad toetavad meie klubi.“
SW Energia võitis 2016. aasta algul OÜ Velko AV korraldatud konkursi ning hakkab tulevast kevadest Kehra uues katlamajas sooja tootma. Kehras on SW Energia katlamaja nr 256, maksis ligi 2,5 miljonit eurot ning on Eesti kõige moodsam keskmise suurusega katlamaja.
„Olen põline pärnakas, Kehra on minu jaoks täiesti uus koht kaardil, ma ei olnud siin kunagi käinud. Enne, kui tulime katlamaja hankekonkursile, teadsin vaid siinset paberivabrikut ja käsipallimeeskonda,“ jutustas Mait Pärg.
Ta rääkis, et SW Energia poole pöördub väga palju toetuse soovijaid. Üle-eelmisel aastal leppisid osaühingu omanikud Tarmo Saarts ja Heini Kunimägi kokku, et ettevõte toetab kohalikke kogukondi, kus on nende katlamajad, neid on Eesti 79 linnast-vallast 43 omavalitsuses: „Võõras kohas pead leidma kõige tähtsama, kelle või mille kaudu kohaliku rahva poolehoidu võita. Siit ka mõte toetada Kehra käsipalli – et olla selle kaudu kohalikele inimestele lähemal, sest nagu aru saan, käivad Kehras peaaegu kõik käsipalli vaatamas.“
Ettevõtte omanikud pole määranud kindlat summat, mida sponsorluseks kasutatakse, vaid otsustatakse jooksvalt, kui palju uude kogukonda, kuhu SW Energia on laienenud, panustatakse. Näiteks kevadel kingiti Türi linnale uue katlamaja avamise puhul 50 puud parki istutamiseks. Kui Mait Pärg nägi, kui vanad ja koledad aknad on Luunja katlamaja kõrval asuval saunal, tekkis idee kinkida vallale uued saunaaknad.
Rene Kaalo tõdes et üha vähemaks jääb eestlasest omanikega ettevõtteid, kes saavad aru kogukonna väärtustest: „Välisinvestorid tulevad siia pigem raha teenima, neid see kogukonnaasi ei huvita. Kui mõni läheb, siis õnneks mõni tuleb ka juurde. Loodan, et meie klubi koostöö SW Energiaga on pikk.“
Mait Pärg harrastab võrkpalli, kuid on nüüd hakanud jälgima ka käsipallivõistluste tulemusi: „Tore, et siinsed inimesed leiavad aega, tahtmist ja ettevõtlikkust seda spordiala hingega teha. SW Energial on heameel seda toetada – loodame, et meid ei võeta edaspidi kui ainult neid, kellele tuleb iga kuu arveid tasuda.“
Käsipalliklubi mänedžer märkis, et sponsoreid peab hoidma kulla hinnaga ning lubas käsipallurite poolt higi ja pisaraid, et tuua Eesti meistritiitel tagasi Kehrasse. HC Kehra nimesponsor on AS Horizon Pulp&Paper, peale selle on klubil veel ligi 25 sponsorit. Sponsorite logod on Kehra käsipallurite võistlusvormil, SW Energia logo trükitakse mängijate pükstele.
Pärnu kesklinnast leiab ka sel aastal helkuripuu, kust hea õnne korral saate omale ka SW Energia vahvad leegi kujulised helkurid. Minge valige oma lemmik välja, riputage paremale küljele nii, et see jääks põlve kõrgusele.
Lapsevanemate märkus pani linnapea tegutsema
Pärnu vabakooli neljandikud, Pärnu Sadama korvpalliässad, Vapruse vutimängijad, linna politseijuhid koos politsei maskoti Lõvi Leoga, linnapea Romek Kosenkranius ja Tre Raadio esindajad andsid täna keskpäeval näppudele valu, sidudes Lastepargi nurgal kasvava mägimänni külge ligemale 300 helkurit.
Et pikakasvulised korvpallurid riputasid helkuripaelad paari meetri kõrgusele sirutuvate okste külge, ei soovinud lapsedki spordimeestest kehvemad olla, ronisid kribinal-krabinal puu otsa ja püüdsid oma helkuridki kõrgemate okse külge kinnitada.
Neljandat aastat toimuvas helkurikampaanias lõi tänavu kaasa linnapea Romek Kosenkranius, kes koos laste ja spordimeestega riputas linlastele tasuta helkureid puule. Ehkki meeril endal oli helkur juba olemas, juhtisid lapsevanemad seda nähes tähelepanu sellele, et helkur on juba kollakaks kulunud, ja õhutasid linnapead puult uut võtma. Nii kinnitaski Kosenkranius endale mantli külge politsei kirjadega läikiva pehme reflektori.
„Helkurgi ei kesta igavasti. Selle eluiga on paar aastat, siis tuleks uus hankida,” õpetasid emad-isad.
Lõvi Leo seletas lastele, et helkurit ei pea kandma ranitsa küljes, vaid see peab rippuma kandja paremal pool põlve kõrgusel. „Kui sa käid pimedal ajal vasakul teepoolel, siis on see mulle kõige paremini näha,” tegi roolimist matkinud maskott helkurikandmise kuldreegli puust ja punaselt ette.
Neljandat aastat toimuva projektiga soovitakse pöörata tähelepanu liiklusohutusele, rõhutada helkuri vajalikkust ja muuta selle kinkimine lihtsaks ja mugavaks.
Puule saavad oma helkuri lisada kõik soovijad ja sealt võtta liiklejad, kellel tarvis end pimedal ajal nähtavaks teha. Tre Raadio esindajad lubasid, et helkureid lisatakse mägimännile ja neid jätkub kevadeni, kui pime aeg taanduma hakkab.
Projekti eestvedaja Regina Jaakson tõdes, et tema kunagine unistus üle-eestilisest helkuripuu ehtimisest hakkab täituma, sest täna peaks kogu riigis saama helkuriehteisse üle 150 puu.
Pimedal ajal helkurit kanda on jalakäijale kohustuslik nii valgustatud kui valgustamata teel.
Septembrikuus said Türil paika SW Energia kingitud puud
Septembrikuus said Türil paika SW Energia kingitud puud, mis soojatootja kinkis linnale 2018 aasta alguses valminud kahe katlamaja eest. Türi linn sai haljastuseks valida just neile vajalikud taimed. Ühiste pingutustega sai linn jälle natukene kaunim ja rohelisem.
SW Energia on Türi elanikele sooja tootnud juba üle kümne aasta. SW Energia tehtud uuendused Türi Vabriku ja Tehnika tänava katlamajas ning juba aastate eest valla tehtud soojatorustike uuendus võimaldavad hoida kortermajades toad soojad kogu aeg.
Puhja saab 1,3 miljoni euro eest uue küttetorustiku ja katlamaja
Kui seni on Puhja aleviku korteritesse toasoojus tulnud süsteemist, mis suures osas pärineb 1970. aastatest, siis nüüd kavatseb sealne soojustootja SW Energia euroraha toel rajada uue kaugküttetorustiku ning püsti panna moodsa katlamaja.
Hiljuti sai SW Energia Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) kinnituse, et Puhja soojusvõrgu ajakohastamiseks tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 671 950 eurot. Teist sama palju lubab ettevõte ise juurde panna. Nii saadakse kokku enam kui 1,3 miljoni euro suurune investeering, millega valmib lisaks torustikele katlamaja Kaevu tee 3 aadressi kandval kinnistul.
Puhjas sõltub keskküttest kümme maja, kus on kokku üle 300 korteri. Kõigile sealsetele elanikele on amortiseerunud keskküttesüsteem peavalu ja asjata suuri kulusid põhjustanud juba pikka aega.
Loe lisa: Tartu Postimees Pilt: Tartu Postimees, Kristjan Teedema
SW Energia ehitab üles Sindi linna kodude soojuse
Sindi linna soojamajandusest
Eesti asub geograafiliselt sellisel laiuskraadil, kus on selgelt neli erinevat aastaaega. Ehk siis meil võivad olla väga palavad suved nagu tänavune, kuid samuti võivad olla väga külmad talved, mis omakorda tähendab, et meie elamute küttesüsteemid ja soojaga varustatus peab olema põhjalikult läbimõeldud, stabiilne ja väga heal tasemel. Seejuures peab toasooja hind olema õiglane, kuid võimalikult taskukohane. Eelneva tõttu tellis Sindi linnavalitsus 2016. aastal Sindi linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2015- 2025. Kava on kõigile huvilistele kättesaadav Tori valla veebilehel www.torivald.ee.
Kava järgi on Sindi linna kaugküttevõrgu peamisteks probleemideks amortiseerunud turbakatlamaja ja suur osa soojustorustikust. Lisaks on süsteemis ka veel gaasikatlamaja, mida gaasi kalli hinna tõttu kasutatakse ainult suuremate külmade puhul tippude katmiseks, kuid selle seisukord on hea. Kaks turbakatelt on aastatest 1977 ja 1994 ning need vajavad jätkusuutlikkuse tagamiseks investeeringuid. Torustikest ligikaudu pooled on kaasaegsed eelisoleeritud torud, kuid ülejäänud osas ootavad välja vahetamist. Kogu tarviliku investeeringu hinnanguline maksumus on ligikaudu 1,4 mln eurot.
Ehitustööde maksumust ja katlamaja seisukorda arvestades on tegemist väga tõsise küsimusega, mis puudutab paljusid inimesi. Seetõttu oleme võtnud vallavalitsuses ja volikogus seisukoha, et pikemalt viivitamata tuleb kavas välja toodud küsimused lahendada. Kuid millised on siis võimalikud lahendused? Sisuliselt on siin kaks varianti – kas teha ise või leida keegi, kes seda teeb. Kuna talveperioodil avatakse järjekordne Keskkonna Investeeringute Keskuse (KIK) taotlusvoor, kust on võimalik renoveerimiseks pooles ulatuses toetust saada, siis oleme võtnud eesmärgiks seda võimalust kasutada.
Küsisime OÜ Sindi Majavalitsuse nimel seda toetust juba ka kevadel, aga kuna valla ettevõtte finantsnäitajad on halvad, siis lükati meie taotlus sisuliselt tagasi ja soovitati teha uus küsimine kas valla nimel või mõne teise kogenuma ja jätkusuutlikuma ettevõtte poolt. Kuid siinkohal tuleb hoolega plussid ja miinused läbi kaaluda, sest isegi kui pooles ulatuses ehitustöödeks toetust saada, tuleks teine pool (ca 700 tuhat eurot) siiski endal leida. Kui aga vaadata Sindi linnas ringi. siis lisaks soojamajandusele ootavad renoveerimist veel gümnaasiumihoone, võimla, laululava, välisvalgustus, mitmed tänavad jpm. Kuna sellist rahalist võimekust vallal pole, et kõik korraga korda teha, siis paratamatult tuleb teha mingid valikud. Kuna soojamajandus on ikkagi valdkond, mis peab ots otsaga kokku tulema ning üle Eesti on valdavalt mindud seda teed, et soojatootmisega tegelevad eraettevõtted, siis otsustasime sama teha ka Sindi soojamajandusega. Samasisulise soovituse annab ka Sindi linna soojusmajanduse arengukava. Selleks korraldasime linna soojatrassidele ja katlamajadele avaliku enampakkumise tähtajaga 15. august, kuhu laekus kaks pakkumist. Parim pakkumine oli väärtusega 306 tuhat eurot, mille esitas SW Energia OÜ.
Miks SW Energia?
Pakkumise esitamisega kinnitas ettevõte, et viib hiljemalt aastal 2025 ellu kõik vajalikud investeeringud renoveerides trassid ja katlamajad ning lisaks ei tohi ta seejuures järgmise nelja aasta jooksul ka hinda väga kergitada. Veel motiveerib soojusenergia hinnapiirang teda erinevaid KIKi toetusi kasutama, et viia ellu kõik vajalikud investeeringud. Kuigi esialgu uus operaator väga hinda kergitada ei saa, siis paratamatult investeeringuid tehes võib sooja hind aja jooksul veidi kasvada, mis omakorda mõjutab inimeste toimetulekut. Selle tasakaalustamiseks tuleb hakata tähelepanu pöörama majade soojapidavusele. Vallavalitsus on teadlik juba mitmete kortermajade renoveerimise plaanidest, kuid sellest hoolimata tahame sellele tegevusele hoogu juurde anda. Oleme selleks ette valmistamas vallapoolset toetusmeedet korteriühistutele, mille peamine suund on kaasa aidata asulate välisilme paranemisele ja soojaenergia kokkuhoiule. Toetamisega soovime algust teha alates 2019. aastast. Täpsemad tingimused ja taotlemise kord selgub määruse kinnitamisel.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõtteks tahan rõhutada, et elu on täis valikuid ja seejuures pole vahet, kas tegemist on perekonna, ettevõtte või omavalitsusega. Me peame paratamatult valima optimaalseima lahenduse enda küsimustele ning antud juhul oli selleks soojamajanduse müük, millest saadud 306 tuhat eurot saab suunata juba järgmiste Sindi linna objektide korrastamiseks. Alternatiiv oleks olnud ca 700 tuhande täiendava euro kulutamine valla eelarvest, et soojamajandus korda saada. Kuid see oleks paratamatult tulnud teede, hariduse, kultuuri või sotsiaaltöö arvelt kokku hoida. Helgema tuleviku nimel!
Raasikule ja Arukülla veel tänavu uued katlamajad
Augusti alguses hakati Raasikule ehitama uut katlamaja, Arukülas alustatakse ehitust samuti veel sel kuul.
Ligi kaks aastat tagasi müüs Raasiku vald enampakkumisel OÜ Raasiku Soojus, et leida Raveni asemel uus soojatootja. Raasiku Soojuse ostis 154 000 euro eest SW Energia, kes lubas investeerida Aruküla ja Raasiku soojamajandusse 700 000 eurot. Esialgu jätkati soojatootmist Arukülas varem Ravenile kuulunud katlamajas, Raasikul opereeriti Mistra-Autexi katlamajas.
„Raasiku uue täisautomaatse katlamaja loodame käivitada novembris, Aruküla oma järgmise aasta alguses,“ ütles Sõnumitoojale Raasiku Soojuse juht, SW Energia juhatuse liige Mait Pärg.
Raasikule hakati katlamaja ja soojatrasse ehitama augusti alguses. Katlamaja tuleb Konsumi taha haljasalale. Uude katlamajja paigaldatakse 720 kW hakkpuidukatel ja 1 MW põlevkiviõli küttel reservkatel. Reservkatelt rakendatakse vaid väga äärmuslike külmadega või puidukatla remondi ajal. Katlamaja hakkab sooja andma valla asutustele ning Konsumile ja õpetajate majale. Tulevikus plaanib kaugküttevõrguga liituda ka uusarendus Paju põiktänaval.
Aruküla katlamaja ehitatakse vana hoone asemele. Poole endisest katlamajast müüs omanik ära, teine pool ehk garaažiosa lammutatakse ning asemele ehitatakse uus hakkepuidukatlamaja. Arukülas hakkab sooja andma 1 MW hakkpuidukatel ja 2 MW reservkatel, mida rakendatakse samuti vaid eriolukordades.
Mait Pärg märkis, et katlamajad ei ole planeeritud väga suure varuga, kuid selle taha ei saa toppama jääda ükski elamuarendus: „Mida laiem on kaugküttevõrgu tarbimine, seda rohkem sooja toodame ja seda odavam on hind. Igas katlamajas on reservvõimsus ning kui on vaja rohkem võimsust, saame panna lisakatla.“
SW Energia tootmisjuht Allan Aas sõnas – kui kõik läheb plaanipäraselt, soovitakse lähiaastatel rekonstrueerida Arukülas ka seni renoveerimata trassiosa.
Ta lisas, et uued katlamajad hakkavad peale toasooja pakkuma ka sooja vee võimalust: „Kui Arukülas ja Raasikul on piisavalt huvilisi, oleme valmis pakkuma ka suvel sooja vett. See tähendab, et vannituppa saab rohkem ruumi, kuna enam pole vaja elektriboilerit. Lisaks on kaugküttes toodetud soe vesi võrreldes elektriboileriga poole soodsam ning soe vesi ei saa siis kunagi otsa.“
Katlamaju ehitab hanked võitnud OÜ Kolmtex, kellega SW Energial on pikaajaline koostöö. Raasiku katlamaja ja soojatrasside ehitus lähevad maksma ligikaudu 500 000 eurot, Aruküla katlamaja ehitus ligi 480 000 eurot. Kummastki poole eraldas KIK Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusest.
Artikkel ilmus Sõnumitoojas
Kutse avalikule arutelule Sauga kaugkütte piirkonnas
Lugupeetud tarbija!
Uuendused Sauga kaugküttepiirkonnas on äratanud klientides suurt huvi uute võimaluste kohta. Seoses sellega, ootame kõiki avalikule arutelule, kus soovime rääkida piirkonna arengust ning tutvustada kaugkütte lisavõimalusi.
Arutelu eesmärgiks on kaardistada piirkonna huvi kaugküttes soojendatava tarbevee vastu. SW Energia on koostanud sellekohased tasuvuskalkulatsioonid, mille põhjal võivad kliendid ainuüksi soojavee kütmise pealt kokku hoida kuni 50%. Kõik küsimused, mis puudutavad kaugküttepiirkonna arengut, on oodatud.
Ootame Teid
23. augustil kell 18.00
Avatud Noortekeskuses
Põõsalinnu 2, Sauga alevik.
Kohtumiseni!
SW Energia toetab Paul Kerese 102. sünniaasta maleturniiri
Kolmandat korda toetab SW Energia vabariigi ühte tugevamat kiirmaleturniiri, mis toimub meie oma kodukohas Paikusel. Kohalik maleselts Caissa korraldab sel aastal Paul Kerese 102. sünniaasta tähistamiseks maleturniiri, mis toimub 28. juulil Paikuse Spordikeskuses. See on üks väheseid turniire, kus algajatel maletajatel ja malehuvilistel on võimalus mängida Eesti paremikuga.
Paikusel korraldati taas Kerese mälestusturniir
Gruusias Batumis järjekordne maleolümpia, mis on olulisim võistkondlik maleturniir. Peagi Adžaaria pealinnas võistlevast Eesti koondisest oli Paikusel kohal kolm viiendikku. Seda nii nais- kui meeskonnast,” rääkis turniiri korraldaja Kaido Külaots.
Naiste koondislastest olid võistlustules esinumber Mai Narva, tema õde Triin ja Monika Tsõganova. Meeste koondislastest istusid laua taha Kaido Külaots, Aleksandr Volodin ja Henrik Haavamäe. Samuti mängisid suurmeistritest veel Meelis Kanep ja Igor Švõrjov.
Esinduslik koosseis tähendas seda, et kellelgi polnud põhjust arvestada kerge teekonnaga. “Pinge säilis kuni viimase, kaheksanda vooru lõpuni,” kõneles Külaots.
Lõpuks kogusid nii Paikuselt pärit ja siin vanematel külas Kaido Külaots kui Aleksandr Volodin 6,5 punkti. Omavahelise partii võitis küll Külaots, kuid esimese lisanäitajana arvestati Buchholzi. Külaotsal oli see napilt parem ja nii võib öelda, et võidukarikas jäi koju. Külaots võidutses Paikusel mullugi.
Suurmeistrid kinnitasid oma kõrget taset, sest kolmanda koha saavutas Viljandis elav Meelis Kanep.
Parima pärnumaalase tiitliga lahkus ülikogenud Endel Kivioja, kellelt mitu korda noorematel maletajatel kindlasti palju õppida on.
Parim Pärnu linna noor oli Markus Hansson, parim Paikuse osavalla noor Romet Rebane.
Turniirist osavõtjatel oli peale maletamise võimalik nautida soliidset väljapanekut Pärnumaa ja kogu Eesti spordiajaloo kohta. Fotonäituse autor oli Paikusel elav spordiajaloolane Heldor Käärats.
Paul Keres sündis Narvas, kuid veetis oma lapsepõlve- ja noorusaastad Pärnus. Ta lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ja õppis Tartu ülikoolis matemaatikat. Juba noorena võitis ta arvukalt tähtsaid turniire ning tema erakordselt mitmekesine mängustiil viis ta kiirelt tippu. 1937. sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938. Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matši õiguse Aleksandr Alehhiniga. Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletšempion ning kuulus 7 korda NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia. Viiel korral jõudis ta pretendentide turniiril esiviisikusse, mille võitja sai MM-tiitlimatšile. Oma mängukogemustest ja strateegiatest on ta kirjutanud ka arvukalt raamatuid.
Järva Teatajas ilmus tore artikkel üritusel osalenud kohvikute kohta. Vahva, et SW Energia hitt-toode ka kohe pealkirja jõudis. Laste ja nende vanemate lemmik tossav kütteõli võitis vaieldamatult kõikide külastajate südamed. Rõõm oli ka näha, et nii katlamaja ringkäigud kui teadustöötoad olid väga populaarsed. Täname kõiki toredaid inimesi, kes leidsid tee meie katlamajja!
Kohvikulised limpsisid kütteõli
Türi linna 92. aastapäevale pühendatud kohvikute päeval tegutses 24 eriilmelist
Kummikud ja vihmamantlid olid eile kohustuslikud neile, kes olid võtnud päevaplaani Türi linna sünnipäeva puhuse kohvikute päeva. Sellal kui paarikümne kohviku pidajad öösel keetsid ja küpsetasid, oli ametis ka ilmataat. Ja tegi oma tööd korralikult, sest linn sai sünnipäevakingiks korraliku sahmaka vihma, aktsendiks ühtlaselt hall taevas.
Türi raudteeaida kõrval avatud kohviku Elised ja Piretid üks perenaistest, Reelika Marrandi, tuiskas mõni minut enne avamist auto poole ja teatas, et läheb koju dressipükse, vihmajopet ja kummikuid suvekleidi vastu vahetama.
Kutsume teid kõiki Türi Aedlinna Kohvikute Päevale, kus esmakordselt avab uksed Katlamaja Energiakohvik. Kohvikus pakume head paremat, kõikidele soovijatele teeme katlamajas ringkäike ning lastele kaks vahvat teadustöötuba.
Kuidas meid leida?
Vahetult enne Aedlinna Kohvikute Päeva laadi alla mobiilirakendus Navicup, millega on kõik kohvikud su peo peal. Valid välja Katlamaja Energiakohviku ning mobiilirakendus juhatab sind õigesse punkti.
Rakenduse Navicup.
Tule, veedame koos toredalt aega!
Elektrik Pärnumaal
SW ENERGIA otsib oma innovaatilisse meeskonda
ELEKTRIKUT Pärnumaale, kelle peamine ülesanne on elektri- ja automaatikaseadmete paigaldus, hooldus ja remont.
Lisaküsimuste tekkimisel kirjuta cv@swenergia.ee või uuri kodulehelt www.swenergia.ee
SW Energia 21 katlamaja tunnustati “Tõhus Kaugküte” märgisega
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu aastakonverentsil anti üle esimesed “Tõhusa kaugkütte” märgised, mille pälvisid 14 Eesti võrguettevõtte 41 kaugküttesüsteemi. Märgis tõendab kaugküttesüsteemi tõhusust ehk taastuvenergia või koostootmise osakaalu võrgu kaudu edastatavas soojuses.
Taastuvenergiale üleminek ja energiatõhususe suurendamine on üks kõige suuremaid eesmärke Euroopa kliima ja energiapoliitikas. Kaugkütte- ja jahutussüsteemidel on seetõttu oluline tähtsus majanduse dekarboniseerimisel, so CO2 jalajälje vähendamisel. Soojus moodustab Eestis ligi poole kogu energia lõpptarbimisest ning omakorda ligi kaks kolmandikku sellest moodustab kaugküttesoojus. Üle poole tänasest kaugküttesoojusest toodetakse taastuvenergiaallikatest ning ligi pool tõhusal elektri- ja soojuse koostootmisel. Ligi 60% Eesti hoonetest on ühendatud kaugküttega. Kaugküttesüsteemidel on olnud ja saab ka tulevikus olema määrav roll Eesti taastuvenergiaeesmärkide täitmisel. [EJKÜ]
Kuidas hinnatakse tõhusat kaugküttevõrku?
Märgisega „Tõhus kaugküte“ soovib EJKÜ tunnustada ja motiveerida kaugküttesüsteemides taastuvenergia kasutust, efektiivset soojuse tootmist ja jaotamist ning tõsta esile kaugkütet kui tõhusat, keskkonnasõbralikku, mõistliku hinnaga ja mugavat soojusvarustuse viisi. Märgis võimaldab suurendada ka kaugküttetarbijate teadlikkust ja huvi kasutatava soojuse allikate suhtes. Uue koostatava EL taastuvenergia direktiivi kohaselt saab kaugkütte võrguettevõtetel olema ka kohustus tarbijaid teavitada kaugküttesoojuse tootmisel kasutatud energiaallikatest ning süsteemide energiatõhususest. Märgis on hea võimalus kaugküttesüsteemide tõhusust tõendada ning eksponeerida.
Pirso lisas, et märgist “Tõhus kaugküte” annab välja EJKÜ juurde moodustatud ekspertkomisjon kaugkütte võrguettevõtte taotluse alusel. Märgise kasutamise õigus kehtib väljaandmisest viis aastat. Märgise saanud kaugkütteettevõte peab märgise tingimustele vastavust tõendama vähemalt kord aastas.
“Varasemate aastate andmete alusel teame, et tõhusaid kaugküttesüsteeme on Eestis veel mitmetes asulates. Loodame, et märgise taotlemine jätkub aktiivselt ning kõik tõhusad kaugküttesüsteemid saavad nähtavaks. Usume, et seeläbi aitame kaasa sellele, et tõhusaid kaugküttesüsteeme arendatakse järjest juurde ja edasi ning seeläbi aidatakse kaasa nii energiatõhusale kui ka keskkonnasõbralikule soojuse tootmisele” sõnas Pirso. [EJKÜ]
SW Energia võttis üle poole jagatavatest tunnustustest.
Välja antud märgistest 21 jagati SW Energia halduses olevatele kaugküttekatlamajadele. “Meie jaoks on suur au ja rõõm see tunnustus tehtud töö eest vastu võtta. Oleme antud piirkondadega palju vaeva näinud. Tänu sellele märgisele saame tõsta inimeste teadlikkust kaugküttest. Tõhususe märgis annab teada, et just nende piirkondade kodusoojus on toodetud efektiivselt ja keskkonnale mõeldes ning garanteerib soodsaima hinna, ” ütles SW Energia OÜ tegevjuht Mait Pärg ning lisas, et ettevõte soovib kindlasti antud suunal jätkata ning olla teenäitajaks keskkonnasäästliku mõtteviisi juurutamises nii katlamajanduses kui ettevõtte juhtimises.
Eestis on palju andekaid noorsportlasi. Hakkajate noorte talentide hulka kuulub ka Pärnust pärit 17-aastane Jasmiin Üpraus, kelle sihikindlus ja pühendumine viib ta juba järgmistele jetispordi maailmameistrivõistlustele kõrget tiitlit jahtima.
Jasmiin Üpraus on Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilane, kelle suur kirg on jetisport. Noor sporditüdruk võistleb 2018. aasta hooajal lepingulise sõitjana Aquabike World Championship sarja jetispordi maailmameistrivõistlustel naiste kiiremas klassis Ski Ladies GP 1. See on maailma populaarseim ja prestiižseim rahvusvaheline võistlussari, mis sai alguse juba 1995. aastal. Osalejad tulevad sinna enam kui kolmekümnest riigist ning võistluspaikadeks on lummavad Itaalia, Hiina ja Araabia Ühendemiraadid. Igas riigis toimub kaks etappi.
Igal aastal valitaksegi võistlustele vaid kindel arv UIM lepingulisi sõitjaid, kelle hulgas tänavu ka tahtmist täis eestlanna Jasmiin. Jetispordis on ta varasemalt võistelnud meestega kiireimas võistlusklassis Ski GP 1 ning 2017. aastal tuli ta naiste tugevaimas klassis Eesti meistriks (Ski Ladies GP 1).
Enne maailmameistrivõistlusi paneb Jasmiin end proovile ka Alpe Adria Jet Ski Tour 2018 kahel esimesel võistlusel, Eesti ja Läti meistrivõistlustel ning rahvusvahelisel Jet Ski Nordic Cup 2018 võistlusel, mis sel aastal toimub augustikuus Pärnu jõel. „Viimane on väga menukas just Põhjamaades ja toob kohale eri riikide tippsõitjad,” sõnab ta.
Armastus spordi vastu tekkis tüdrukul juba 4-aastaselt ning vaatamata noorele eale on ta aktiivselt tegelenud iluvõimlemise, tennise, ujumise, kunsti, fotograafia ja mitme ekstreemse veespordialaga.
Kirg ekstreemspordi vastu
„Jetisport on alati olnud suur osa minu elust. Olen selle keskel üles kasvanud – alates ämbri ja kühvliga rannaliival mängimisest kuni vee peal jetiga kihutamiseni. Pisiku selle vee ekstreemspordialaga tegelemiseks sain isalt, kes tänu oma energilisele iseloomule ja armastusele adrenaliini vastu on tegelenud mitme ekstreemse alaga nagu wakeboarding ning lumelaua- ja mootorrattasõit, samuti seigelnud krossi- ja enduroradadel, käies Eesti koondisega ka enduro Euroopa ja rahvusvahelistel meistrivõistlustel,” räägib Jasmiin. „Suurem soov jetispordiga tegelema hakata tekkis mul umbes viis aastat tagasi, kui tuli kiusatus isale ja vennale jetiradadel ära teha.”
Jasmiini sõnul on jetispordi näol tegemist veemotospordiga, mida olemuselt võib võrrelda motokrossiga. „Erinevus peitub aga selles, et jetiga sõidetakse vee peal mööda poidega märgistatud rada, kasutades nii-öelda püstist (Ski) või istuvat (Runabout) jetti,” täpsustab noor ekstreemsportlane, lisades, et tegemist on väga kaasahaarava ja kergesti jälgitava spordialaga, mis pakub ka vaatajatele põnevust. „Jetisport on nõudlik, kiire ja muljetavaldav. Selles võisteldakse eri klassides, mis on jagatud jeti võimsuse järgi. Võimsamateks klassideks on GP 1 võistlusklassid, kus ei ole jeti võimsust piiratud ehk tegemist on ka kõige kiirema klassiga.” Hakkaja tüdruk märgib, et jetisport on tunduvalt populaarsem meeste seas ja noored naised on sellel alal pigem erandiks.
Elades kortermajas võisite möödunud talvel tunda, et radiaatorid olid liialt külmad või hoopis liiga kuumad ning kõike seda täiendas kuu lõpus veel krõbe küttearve. Sellisel puhul on oluline paluda korteriühistul üle vaadata maja soojussõlm. Praegu, kevadel, on just õige aeg valmistuda remont- ja hooldustöödeks, kuna kohe on algamas kütmisperioodi vaheline aeg.
Krõbe küttearve: täna palav, homme külm
Krõbeda pakase käest on mõnus tulla sooja koju, kuid mida kevade poole seda vähem me sooja tahame ning liigne palavus muutub kurnavaks. Sobiva sisekliima saamiseks avatakse aknad, ning lastakse liigsoojusel välja tuulduda. Radiaator aga kütab ikka edasi ja küttearve aina kasvab. Selline situatsioon tekib siis, kui majas puudub soojussõlm.
Soojatootjal on kohustus tagada kõikidele tarbijatele piisavas koguses kodusoojust iga ilmaga ja olenemata hoone asukohast. Parajas koguses soojuse jõudmiseks ka kõige kaugematesse tarbimispunktidesse, peab katlamajast väljastama kõrgema temperatuuriga soojusenergiat. See võib põhjustada kaugküttevõrgu alguses olevate majade üle kütmise, kui aga väljastada madalama temperatuuriga soojust, siis jäävad võrgu lõpus olevad kodud külma.
Uus soojussõlm
Elades majas, kus puudub soojussõlm võib ebaregulaarne toasoojus olla ju tavaline, kuid sellega ei pea leppima. Soojussõlme väljaehitamine on majaelanike ja ühistu kollektiivne otsus, millega stabiliseeritakse toasoojus ning vähendatakse küttearveid kuni 25%.
Esmakordsete ehitusprojektidega ei ole kunagi kerge alustada. Olles kindlad, et soovite kütmiskulud kontrolli alla saada on kõige targem võtta ühendust soojateenust pakkuva ettevõttega, kes aitab teil leida professionaalse teenusepakkuja ning pakub välja just teie piirkonda ja majja sobiva lahenduse. Lisaks tasub infot küsida ka teistelt korteriühistutelt, kes selle tee juba läbi teinud on.
Uue soojussõlmega paigaldatakse reguleerautomaatika seade, mis jälgib välistemperatuuri ja valib iga päev kõige sobivama küttevee temperatuuri. Nii hoiab automaatika ära liigse kütmise ilma ootamatu soojenemise korral ja ka teistpidi, külmetamise eriti krõbedatel talvepäevadel. Automaatika võimaldab ka öösiti toatemperatuur seadistada mõni kraad madalam, nii on võimalik küttekulusid veel paar protsenti allapoole tuua.
Korraline soojasõlme hooldus
Olemasoleva soojussõlme korral on oluline regulaarne hooldus enne kütteperioodi algust, seda võib teha ise, kuid tark on kohale kutsuda spetsialist, kes teab täpselt, kus ja mida peab kontrollima ning puhastama.
Korralise hoolduse käigus kontrollitakse üle kõik kraanid, pumbad, filtrid ja mootorid – hooldustehnikud kaasutavad selleks tihti tavalist katsetamist: elemendid pannakse korda mööda korraks tööle ja jälgitakse, kas kõik toimib nii, nagu peab. Probleemidele võivad viidata harjumuspärasest erinevad helid, vibratsioon ja kindlasti kõik vee- või õlilekked.
Mugavus ja lisakokkuhoid
Uue soojussõlmega on võimalik kortermajas luua veel üks korralik lisaväärtus – kaugküttes soojendatav vesi, mis on saadaval piiramatus koguses. Enam ei pea mõtlema sellele, et vanni minemiseks on vaja soojendada lisavett, kuna boileris seda ei jagu.
Igapäevaselt kulude peale ei mõelda, kuid kas teadsid, et boileriga vee soojendamine on kütte järel suuruselt teine kodukulu? Elektriboileriga tuleb vee soojendamise eest välja käia 120€/ MWh, Ülenurme ja Tõrvandi kaugküttevõrkudes on aga sooja hind jätkuvalt 59,57€/ MWh. Täna on elektriga soojendatav vesi kaks korda kallim kaugküttes toodetavast. Kaugköetavasse soojaveevõrku liitumine võimaldab omakorda kodukulusid vähendada.
Sama hoone on Soomes energiatõhusam kui Eestis, aga kuidas?
Alanud liginullenergiahoonete debatis jääb ametnike suust kõlama väide, et uued hooned peavad saavutama energiatõhususe klassi A, aga kuidas seda tehakse, on arhitektide, projekteerijate ja ehitajate enda lahendada, kirjutab Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht Andrus Pirso.
Erilisi juhiseid ja piiranguid ei seata. Peaasi, et hoone kaalutud primaarenergiakasutus oleks nõuetele vastav.
Riigiti on lähenemine erinev. Kummalisel kombel on sarnane maja Soomes energiatõhusam kui Eestis, st Soomes on samasuguse energiatõhususe saavutamine lihtsam kui Eestis. Kuidas on see võimalik? Võimalus vahet vähendada on Eesti ametnike käes ja peitub hoonete energiatõhususe arvestuse metoodikas.
Naaberriik Soome alandas alates 1. jaanuaril 2018 kaugkütte ja taastuvkütuste kaalumistegurid tasemele 0,5 ning elektri kaalumisteguri tasemele 1,2. Kaalumisteguritel on hoonete energiatõhususe arvutustes oluline roll, sest need määravad hoone energiatõhususarvu ETA. Nendega korrutatakse läbi hoonesse tarnitud elekter, kaugküte, kohapeal kasutatavad kütused. Kaalumistegurid väljendavad energiate tootmiseks vajaliku primaarenergia osakaalu ja selle tootmise keskkonnamõju.
Eestis on vastavad kaalumistegurid kaugküttel 0,9, taastuvkütustel 0,75 ja elektrienergial 2,0, fossiilsel maagaasil 1,0. Kui panna samasuguse hoone puhul hoone energiatõhususe arvutamise valemisse Soomes või Eestis kehtivad kaalumistegurid, selgub, et sama hoone on Soomes energiatõhusam kui Eestis, sest näiteks sama koguse tarbitud elektrienergia puhul on selle mõju hoone ETA-le Eestis 1,6 korda suurem ja kaugkütte puhul 1,8 korda suurem kui Soomes. Et saavutada vajalik energiatõhususe tase ka Eestis, tuleb hoonele lisada näiteks päikesepaneelid või teha hoone oluliselt soojuspidavam, et arvutuslikult suuremaid koguseid tarnitud energiate puhul kompenseerida.
Pea kõik hooned tarbivad võrgust elektrienergiat. Erinevalt Eestist on elekter Soomes suuresti tootetud hüdrolelektrijaamades või efektiivsetes soojuse ja elektri koostootmisjaamades. Meil toodavad viimase 10 aasta jooksul kaugküttevõrkude juures valminud koostootmisjaamad ca 12% kogu Eesti elektrienergia brutotarbimisest. Tänu põlevkivist toodetava elektrienergia jätkuvalt suurele osakaalule Eesti elektritarbimises oleks elektri tegelik primaarenergia kasutusele ja keskkonnamõjule vastav kaalumistegur ca 3,5. Riik on teinud siin juba varasemalt n-ö avansilise leevenduse, kehtestades väiksema teguri eeldusel, et fossiilse energia osakaal elektritarbimises aja jooksul muutub. See näitab, et riigil on kaalumistegurite kehtestamisel siiski teatud valikuvabadus.
Kaugkütte puhul, millega on ühendatud ligi 60% Eesti elamufondist, on lugu vastupidine. Kehtiv kaugkütte kaalumistegur on suurem kui tegelik primaarenergia kasutus kaugküttes ning võiks olla olulisel määral väiksem. Taastuvenergia kasutus kaugküttes on viimase 10 aasta jooksul jõudsalt kasvanud ning keskmine tase ületab juba 50%, kusjuures mitmetes piirkondades toodetakse taastuvatest allikatest põhiline osa soojusest. Pea pool kaugküttesoojuses on toodetud tõhusa koostootmisena, st soojusenergiana kasutatakse elektritootmise jääksoojust. Lisaks on arenevaks teemaks kaugküttes ka tööstuste heitsoojuse kasutamine, kaugjahutusega hoonetest eraldatava jääksoojuse kaugküttes taaskasutus jm. Tulekul on ka päikeseenergia kasutamine kaugküttes, kus päikeseparkides toodetava energiaga soojendatakse veereservuaare, milles talletatud soojus kasutatakse ära kaugküttes.
Kui arvestada kaugküttes soojuse tootmiseks 2016. aastal tegelikult kasutatud kütuseid ning koostootmise osakaalu, on suure koostootmise jääksoojuse osakaalu ja taastuvenergia osakaaluga tõhusates võrkudes tegeliku primaarenergia kasutuse järgi kaalumistegur juba tasemel 0,27.
Elektrienergia puhul on Eesti elekter oluliselt fossiilsem ning kaalumisteguri edasine vähendamine praegusega võrreldes ei ole objektiivne. Pigem vastupidi. Kuid kaugkütteenergiates on Eesti ja Soome juba praegu omavahel võrreldavad. Koostootmise jääksoojuse kasutamisel on Soome ees – keskmiselt ligi 75% kaugküttesoojusest on tõhusa koostoomise jääksoojus. Eestis on see ligi pool kaugküttesoojusest. Taastuvkütuste kasutuses on ees Eesti, kus taastuvkütuste osakaal kaugküttesoojuses on ületamas 50%. Soomes on taastuvkütuse kasutuse osakaal keskmiselt ligi 35%.
Arvestades, et Eestis tarbitava suuresti fossiilse elektri puhul kaalumistegurit vähendada ei ole võimalik, ehkki seda saaks teha kunagi tulevikus, kui fossiilse energia osakaal elektritarbimises on piisavalt vähenenud, on seda olulisem vähendada kaalumistegureid seal, kus selleks on objektiivsed võimalused juba praegu olemas, nagu kaugküttes ja miks mitte ka taastuvkütustel.
Arvutused on näidanud, et piirkondades, kus kaugküte on toodetud tõhusalt taastuvatest allikastest, võiks kaalumisteguri taseme 0,5 korral liginullenergiahoone vajaliku kaalutud energiakasutuse taseme saavutada ka mõistliku paksusega soojustusega ning päikesepaneele kasutamata. See vähendaks hoonete ehitusmaksumust, sh langeks ära vajadus n-ö sunniviisiliselt investeerida kohapealsetesse energiatootmisseadmetesse, sest vajalikud investeeringud taastuvenergia kasutamiseks on kaugkütteettevõtja juba ära teinud.
Nagu Eesti ametnikud on öelnud, on kokkuvõttes vaja saavutada üks number – nõutud tasemel energiatõhususarv. Kuidas seda saavutada, ses osas on hoone kavandajatel loomevabadus. Kuid arvestades vananenud kaalumistegureid on Eestis vajalikku taset Soomega võrreldes tunduvalt keerulisem saavutada. Miks me ei vähenda energiakandjate kaalumistegureid nii, et need arvestaks objektiivset reaalsust seal, kus taastuvenergia on juba suures mahus kasutusele võetud? Hea küsimus.
