Orgaanilise materjali rikas settekivim põlevkivi on pälvinud üha enam tähelepanu alternatiivse energiaallikana. Seoses ülemaailmse energianõudluse suurenemisega ja alternatiivsete lahenduste otsimisega on põlevkivi kaevandamine kerkinud paljulubavaks teekonnaks.
Põlevkivi peamine kasutusala seisneb põlevkiviõli tootmises. Pürolüüs on protsess, mille abil kuumutatakse põlevkivis leiduv kerogeen kõrgel temperatuuril, muutes see vedelaks vormiks ehk põlevkiviõliks. Seda õli saab täiendavalt rafineerida, et toota erinevaid naftapõhiseid tooteid, nagu näiteks bensiini, diiselkütust ja lennukikütust.
Lisaks põlevkiviõlile saab põlevkivi põletamist kasutada ka otse elektri tootmiseks. Põlevkivi põletamisel eraldub soojus, mida saab kasutada auru tootmiseks ja elektrit tootvate turbiinide käitamiseks.
Põlevkivi kasutatakse mitmetes tööstuslikes rakendustes, näiteks tsemenditootmises, teedeehituses ja keemiliste protsesside toorainena.
Põlevkivivarud on rikkalikud ja laialt levinud üle maailma. Selle ressursi kasutamine võib suurendada energiajulgeolekut, vähendades sõltuvust imporditud naftast. Kuna traditsioonilised naftavarud vähenevad, on põlevkivi atraktiivne alternatiiv ülemaailmse kasvava energianõudluse rahuldamiseks.
Põlevkiviressursside arendamine loob ja hoiab töökohti, mis omakorda stimuleerib majanduskasvu põlevkivimaardlate piirkondades. Olulisi põlevkivivarusid omavatel riikidel on võimalus saada põlevkiviõli netoeksportijateks, tugevdades seeläbi oma positsiooni globaalsel energiaturul ning soodustades majanduskasvu.
Põlevkivi kasutamise poole püüdlemine on ajendanud tehnoloogilisi edusamme energia ammutamise ja rafineerimise protsessides.
Põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel on oma mõju keskkonnale. Põlevkivi kaevandamine ja kasutatavateks toodeteks muutmise protsess on suhteliselt energiakulukas ja nõuab ulatuslikku maakasutust.
Põlevkivi kaevandamine nõuab märkimisväärsel hulgal vett, mis võib koormata kohalikke veevarusid ja tekitada muret veepuuduse pärast.
Kuigi põlevkiviõli tootmine tekitab tavapärase õliga võrreldes vähem heitkoguseid, on see siiski fossiilkütus, mis aitab kaasa kasvuhoonegaaside heitkogustele.
Põlevkivi kaevandamise ja rafineerimise protsessid hõlmavad keerulisi tehnoloogiaid ning pilootprojektidest kommertstootmiseni ulatumine võib olla keeruline ja kulukas.
Põlevkivi pakutavate võimaluste omaksvõtmisel on oluline teadvustada ja käsitleda selle kasutamisega seotud väljakutseid. Säästev areng ja vastutustundlikud tavad on võtmetähtsusega.
Põlevkivi kaevandamise keskkonnamõjude leevendamiseks tuleks jõustada ranged eeskirjad ja parimad tavad. See hõlmab põhjalikku keskkonnamõju hindamise läbiviimist enne kaevandamise alustamist, maaparandus- ja taastamismeetmete rakendamist ning veekasutuse ja -heite jälgimist reostuse vältimiseks.
Põlevkivi kaevandamine on veemahukas. Vee ringlussevõtu ja -puhastusrajatiste rakendamine võib aidata vähendada veetarbimist ja minimeerida selle mõju kohalikele veevarudele. Lisaks võib kasulikuks osutuda mittekonventsionaalsete veeallikate, näiteks puhastatud merevee uurimine.
Kuigi põlevkiviõli tootmine nõuab märkimisväärset energiasisendit, peaksid käimasolevad teadus- ja arendustegevused keskenduma energiatõhususe parandamisele kaevandamis- ja rafineerimisprotsesside ajal. Energiasäästlike tehnoloogiate rakendamine ja protsesside optimeerimine võib aidata vähendada energiatarbimist.
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks võib olla kasulik CCS-tehnoloogiate kaasamine. See hõlmab põlevkiviõli tootmisprotsessi käigus süsinikdioksiidi heitkoguste kogumist ja nende turvalist ladustamist maa all vältides nende sattumist atmosfääri.
Põlevkivi kasutamise eelisteks on energiajulgeolek, majanduskasv ja tehnoloogilised edusammud. Oluline on samal ajal tegeleda põlevkiviga seotud puudustega, et minimeerida selle keskkonnamõju. Tehnoloogia areng ja vastutustundlikud kaevandamistavad võivad aidata avada põlevkivi tegeliku potentsiaali, tagades samas säästva energia tuleviku. Majandusarengu ja keskkonnakaitse tasakaalustamine on sel juhul kriitilise tähtsusega.
Ajal, mil gaasi hind kallineb, on õige lahendus üle minna kohalikule põlevkiviõlile. SW Energia pakub täislahendust alates põlevkiviõli müügist, mahutite ja põletite rendist lõpetades õigeaegse kütuse tarne ja katlamajade 24/7 hoolduseni. Võta meiega ühendust!
Küttesüsteemide areng ja jätkusuutlikkus on tänapäeva maailmas üha olulisem teema, millele tähelepanu pöörata. Kuna fossiilkütuste kasutamise mõju keskkonnale on üha rohkem uuritud ning negatiivsed mõjud on esile kerkinud, siis on hakatud otsima alternatiivseid energialahendusi, mis oleksid keskkonnasõbralikumad ja jätkusuutlikumad. Üheks selliseks lahenduseks on hakkpuit.
Jätkusuutlikud energialahendused pakuvad mitmeid eeliseid. Need aitavad vähendada meie jalajälge maal ning leevendavad kliimamuutuste mõjusid. Teiseks on jätkusuutlikud kütused taastuvad, mitte nagu fossiilkütused, mis on piiratud loodusvarad ning mis ühel hetkel ammenduvad. Kolmandaks tekitavad uued energialahendused rohkem töökohti ja edendavad majanduslikku arengut.
Lisaks keskkonna- ja majanduslikele eelistele on jätkusuutlikud energialahendused ka olulised sotsiaalse arengu seisukohast. Paljud maailma piirkonnad, eriti arengumaad, tuginevad endiselt traditsioonilistele, saastavatele ja ebaturvalistele energialahendustele, nagu puusüsi või kütteõli. Selline energiaallikate kasutamine avaldab negatiivset mõju inimeste tervisele, eriti siseruumides, ning põhjustab tuhandeid enneaegseid surmasid igal aastal. Jätkusuutlikud energialahendused, mis on taskukohased ja ligipääsetavad, võivad aidata parandada energiavarustust nendes piirkondades, tagada puhta keskkonna ning parandada inimeste elukvaliteeti.
Hakkpuit on jätkusuutlik kütuseliik, mis on leidnud laialdast kasutust küttesüsteemides. Hakkpuit koosneb peamiselt puidu jääkidest ja kõrvalproduktidest, mis tekivad metsatööstusest või metsa hooldamisest. Seda saab kasutada nii väikestes kütteseadmetes kui ka suurtes energiakateldes.
Üks suurimaid eeliseid hakkpuidu kasutamisel on selle taastuvus. Kuna puidu jääke tekib pidevalt, on hakkpuit praktiliselt ammendamatu ressurss. Lisaks sellele on hakkpuidu kasutamine CO2-neutraalne, kuna põletamisel eralduv süsinikdioksiid on sama, mida puu fotosünteesi käigus omastas. See tähendab, et hakkpuit ei suurenda kasvuhoonegaaside taset atmosfääris ega aita kaasa kliimamuutustele.
Hakkpuit on ka odavam kütus võrreldes paljude teiste alternatiivsete energiaallikatega. Kuna puitu on laialdaselt saada ning selle töötlemiseks vajalikud seadmed on laialt levinud, on hakkpuidul madalam hind võrreldes näiteks päikese- või tuuleenergiaga. See muudab hakkpuidu atraktiivseks valikuks nii eramajade küttesüsteemide kui ka suuremate kommunaalhoonete puhul.
Puiduhakke kasutamine aitab kaasa jäätmete vähendamisele. Hakkpuitu valmistatakse sageli puidujäätmetest ja kõrvalsaadustest, mis on väärtuslikud vahendid materjalide ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks, kuid mis muidu ära visataks.
Lisaks saab hakkpuidu kasutamisest kasu kohalik majandus. Hakkpuidu kasutamine kütuseallikana võib toetada kohalikku majandust jätkusuutlike metsandustavade, imporditud fossiilkütuste vähenemise ja töökohtade loomise kaudu biomassitööstuses.
Nagu eelnevalt mainitud on hakkpuit kujunenud paljulubavaks ja keskkonnasõbralikuks kütuseallikaks, pakkudes erinevaid rakendusi ja olulisi eeliseid võrreldes teiste traditsiooniliste kütustega. Hakkpuidu väikesed tükid on leidnud laialdast kasutust energiatootmises ja küttesüsteemides. Hakkpuitu kasutatakse peamiselt järgmistel viisidel:
Hakkpuit on biomassi elektrijaamade põhikomponent. Katlas põletades toodavad nad kõrgsurveauru, mis käitab turbiini ja toodab elektrit. See säästev energiatootmismeetod vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja aitab võidelda kliimamuutustega.
Hakkpuitu kasutatakse kaugküttesüsteemides elamu- ja tööstuspiirkondade soojuse varustamiseks. Puiduhake põletatakse tsentraalses rajatises ning toodetud soojus jaotatakse torustiku kaudu ruumi kütmiseks ja sooja vee saamiseks, mis edendab energiatõhusust ja vähendab sõltuvust fossiilkütustest.
Hakkpuit on ideaalne kütus koostootmisjaamadele, kus seda kasutatakse üheaegselt nii elektri kui ka soojuse tootmiseks. Elektritootmise käigus tekkiv heitsoojus kasutatakse ära kaugkütte või muude tööstuslike protsesside jaoks, muutes koostootmise tõhusaks ja jätkusuutlikuks energialahenduseks.
Sellised tööstusharud nagu saematerjali kuivatamine, paberi- ja tselluloosi tootmine on integreerinud hakkpuidu oma tootmisprotsessidesse, kuna see on taastuv ja kulutõhus kütusealternatiiv, vähendades tööstuse süsiniku jalajälge ja panustades säästvamasse tulevikku.
Kuigi puitlaastudel on palju eeliseid, on neil siiski mõned piirangud. Hakkpuidu energiatihedus on madalam kui fossiilkütustel, mistõttu on vaja suuremaid ladustamis- ja transpordimahtusid. Lisaks võib puiduhakke hankimine ja töötlemine olla traditsiooniliste kütustega võrreldes suuremad algkulud.
Hakkpuidu puhul tuleb tagada säästev metsamajandamine, et tagada puude jätkusuutlik kasv ja metsade mitmekesisus. Samuti tuleb puidu kogumisel ja transportimisel järgida kestlikkuse põhimõtteid, et vältida metsade üleraie ja keskkonnakahjustusi.
Pikaajaline keskkonnakasu ja võimalik kulude kokkuhoid kaaluvad aga need väljakutsed üle, muutes puiduhakke atraktiivseks ja elujõuliseks kütusealternatiiviks üleminekul säästvamale energiatulevikule.
Hakkpuiduküttele üleminek on näidanud, et küttekulud vähenevad ning tegemist on loodushoidliku kütmisviisiga. Hakkpuidu peamiseks eeliseks pikemas perspektiivis on odav hind ning kättesaadavus üle Eesti.
SW Energia toodab ainukesena Eestis G30 kvaliteediga puiduhaket, mille peenemad laastud tagavad parema ventilatsiooni ning mehhaanika sujuva ja riskivaba töö. Tänu puidu kuivatamisele saavutame kaks korda suurema kütteväärtuse (25% niiskuse juures 3,79 MWh/t). Samuti pakume puidu hakkimise teenust spetsiaalse puiduhakkuriga. Võta meiega ühendust ning leiame sulle sobiva lahenduse!
LPG gaas on vedel tuleohtlik gaas, mida tavaliselt kasutatakse elamute kütte-, toiduvalmistamis- ja kuumaveesüsteemides; kütusena autodes; tööstuses, põllumajanduses ja tootmises.
Propaani ja butaani suhe vedelgaasis võib varieeruda olenevalt geograafilisest piirkonnast ja selle kavandatud kasutusest. Propaani kasutatakse sagedamini külmemates piirkondades selle madalama keemistemperatuuri ja parema jõudluse tõttu madalatel temperatuuridel, samas kui butaani eelistatakse sageli soojemas kliimas. Näiteks Austraalias valmistatakse vedelgaasi ainult propaanist, Eestis aga propaani ja butaani segust.
LPG gaasi toodetakse toornafta (tuntud ka kui nafta) rafineerimisprotsessi käigus või ekstraheeritakse maa sees olevatest toornafta või maagaasi voogudest. Vedelikuna transportimiseks tuleb LPG asetada rõhu alla ja seega transporditakse seda gaasiballoonides. Kui see rõhk vabastatakse, muutub vedel LPG uuesti gaasiks.
LPG-d kasutatakse tavaliselt elamutes, kaubanduses, tööstuses ja põllumajanduses.
Elamusektoris kasutatakse vedelgaasi laialdaselt toidu valmistamiseks ning kütte- ja soojaveesüsteemides. Paljud majapidamised kasutavad vedelgaasi kui mugavat ja tõhusat energiaallikat, eriti piirkondades, kus maagaasi infrastruktuur on piiratud või kättesaamatu. Veeldatud naftagaasil töötavad seadmed, nagu pliidid, ahjud, veesoojendid ja ruumisoojendid, pakuvad kohest ja kontrollitavat soojust, muutes selle populaarseks majaomanike ja üürnike seas.
Ärisektoris kasutatakse vedelgaasi toiduvalmistamiseks restoranides, hotellides ja muudes toitlustusettevõtetes. Seda kasutatakse ka pesumajades, haiglates ja muudes rajatistes, mis nõuavad sooja vett ja ruumi soojendamist. LPG mootoriga kahveltõstukid ja sõidukid on nende madalate heitkoguste ja kulutasuvuse tõttu levinud ladudes, logistikakeskustes ja tööstusasutustes.
Tööstussektoris kasutatakse mitmesuguste protsesside jaoks laialdaselt vedelgaasi. Seda kasutatakse metallide valmistamisel, klaasitootmises, telliskiviahjudes ja muudes tootmistoimingutes, mis nõuavad kõrge temperatuuriga soojust. LPG puhta põlemisomadused ja lihtne juhitavus muudavad selle nendes rakendustes atraktiivseks kütusevalikuks. Lisaks kasutatakse vedelgaasi lähteainena naftakeemiatoodete, nagu etüleen ja propüleen, tootmisel, mis on üliolulised plastide, sünteetiliste kiudude ja muude materjalide tootmiseks.
Põllumajandussektoris kasutatakse vedelgaasi saagi kuivatamiseks, kasvuhoonete kütmiseks ja kahjuritõrjeks. See pakub põllumeestele usaldusväärset ja tõhusat energiaallikat, võimaldades neil suurendada põllukultuuride tootlikkust ja kaitsta oma toodangut kahjurite ja haiguste eest. Veeldatud naftagaasil töötavad niisutuspumbad on kasutusel ka piirkondades, kus on piiratud juurdepääs elektrile või diislikütusele.
LPG on energiarikas kütus, mille kütteväärtus on suurem kui maagaasil, kivisöel või muudel tavalistel kütustel. See tähendab, et vedelgaas põleb kuumemalt ja tõhusamalt kui muud alternatiivid, mis tähendab teie kodule paremat küttevõimalust.
Lisaks on vedelgaasil suurepärased põlemisomadused, tagades kohese ja kontrollitava kuumuse. See pakub täpset temperatuuri reguleerimist, muutes selle ideaalseks toiduvalmistamiseks ja muudeks kuumutusrakendusteks, mis nõuavad kiiret reageerimisaega ja täpset reguleerimist.
LPG vedelgaas on väga kaasaskantav ja seda saab hoida balloonides või paakides, mis võimaldab hõlpsat jaotamist ja kasutamist nii linna- kui ka kaugemates piirkondades. Selle kõrge energiatihedus tagab teiste kütustega võrreldes pikema kasutusaja. Samuti on seda lihtne hoiustada.
Vedelgaas puhtalt põlev kütus, mis eraldab vähem kahjulikke saasteaineid, nagu vääveldioksiid, lämmastikoksiidid ja tahked osakesed, võrreldes traditsiooniliste fossiilkütustega, nagu kivisüsi ja diislikütus. See muudab vedelgaasi keskkonnasõbralikumaks valikuks, aidates kaasa õhukvaliteedi paranemisele ja terviseriskide vähenemisele.
LPG on mitmekülgne kütus, mida saab kergesti muundada erinevateks energialiikideks. See suudab toita laia valikut seadmeid ja seadmeid, alates väikestest ahjudest kuni suurte tööstuslike põletiteni. See mitmekülgsus võimaldab kasutada erinevaid rakendusi erinevates sektorites, muutes LPG paindlikuks ja usaldusväärseks energiaallikaks.
LPG gaas on koduseks kasutamiseks eelistatud kütus kolmel põhjusel: see on energiarikas kütus, mille kütteväärtus on suurem kui maagaasil, kivisöel või muudel tavalistel kütustel; seda on mugav kasutada ja hoiustada; ning see on puhtam kui enamik teisi fossiilkütuseid (madala väävlisisaldusega, madala musta süsiniku heitkogusega ja ilma leketeta). LPG kasutamine aitab hoida õhu puhtana ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid madalal tasemel võrreldes teiste fossiilkütuste kasutamisega.
Toidu valmistamiseks kasutatav gaas on üks populaarsemaid vedelgaasi kasutusviise kodudes. Kõige levinumad kasutusalad on gaasipliidiplaadid ja -ahjud, kuid enamikus kodudes leidub ka gaasiga grillimisseadmeid.
Gaasiga toidu valmistamisel on võrreldes teiste alternatiividega, nagu näiteks elektriseadmetega, mitmeid eeliseid. Neist kõige olulisem on täielik kontroll kuumuse üle – eelis, mida hindavad nii amatöör- kui ka professionaalsed kokad. Soojuse muutused on samuti hetkelised, ilma elemendi soojenemist ja jahtumist ootamata on võimalik mõne sekundiga hüpata tugevalt kuumuselt otse vaiksele podisemisele.
Samamoodi pakuvad gaasiahjud mitmeid eeliseid, millest peamine on toidu niiskusesisalduse parem kontroll, mis muudab toidu kuivamise palju vähem tõenäoliseks ja säilitab selle asemel rohkem looduslikku mahla.
LPG gaasi kuumaveesüsteemid on populaarsed nende tõhususe ja kuuma vee tellitava kättesaadavuse tõttu.
Gaasi-kuumaveesüsteeme on kahte tüüpi – kuuma vee akumulatsioonisüsteemid, mis soojendavad ja säilitavad vett nõudmisel kasutamiseks paagis, ja kuumaveesüsteemid, mis soojendavad vett nõudmisel ilma mahutita.
Läbivooluga kuumaveesüsteemid on eriti fantastilised, kuna ei raiska energiat kasutamata paagis seisva vee soojendamiseks. See tähendab ka seda, et enam pole poolkülma dušši, sest keegi kasutas varem päeval ära kogu paagis oleva vee ära.
SW Energia on astunud sammu edasi ning pakub nüüd ka LPG gaasiga katlamaja lahendusi. LPG-küttegaasi kasutamine on õige samm ökonoomsema energiaallika suunas, sest sellega väheneb nii keskkonnakahju kui ka küttekulu.
Pakume täislahendust LPG küttegaasile, mis hõlmab kliendi jaoks kogu paketti – gaasi tarnet, mahutitest põletiteni ja katlamajast täishooldusteenuseni. Pakume müügiks ka põllumajanduses kasutusel olevat LPG gaasi. Võta meiega ühendust ning leiame sulle sobivama ja keskkonnasõbralikuma lahenduse!
Ajal, mil gaasi hind muutub kallimaks juba igapäevaselt, on kõige õigem lahendus üle minna kohalikule põlevkiviõlile.
Tarbijad on siiani eelistanud põlevkiviõlile maagaasi kuna on loodud kuvand, et gaas on keskkonnasõbralik ja murevaba kütus. Mõned arvavad, et see ongi roheline kütus. Mõlemad on tegelikult fossiilsed kütused ja muude võrdsete tingimuste puhul võiks meie kohalik tarbija valida siiski Eestile soodsama kütuse ehk põlevkiviõli. 2050. aasta kliimaeesmärkide kohaselt tuleks Eestis loobuda mõlemast. Pole vahet, kas kasutame seni ühte või teist fosiilset kütust – maagaasi kasutamine katlamajades ei vii meid eesmärgile kuidagi lähemale.
Gaasi ja põlevkiviõli hinnad soojatootmises olid kuni 2021. aasta sügiseni väga pikka aega võrreldavad. Siis aga kallines gaasi MWh hind mõne kuu jooksul 4-5 korda. Alates oktoobrist on olnud gaas põlevkiviõliga võrreldes üle kahe korra kallim. Hinnavahe on jäänud isegi 2022. aasta suvel väga suureks. Juuli lõpus on maagaasi börsihind (Dutch TTF) pea 200 €/MWh, siis augusti lõpuks on see ületanud 300 €/MWh piiri. Nendele hindadele lisandub veel aktsiis, võrguteenus ja müüjate marginaal. Augustis on gaasi lõpphinnaks ca 330 €/MWh ja kütteperiood pole veel alanudki… Võrreldav põlevkiviõli hind on üle 4 korra soodsam.
Võrreldes suurte tööstuste gaasi- ja õlikatlamaja, siis erinevusi on vähem kui arvata võiks. Gaasi katlamaja põlevkiviõlile ümber ehitamiseks kulub spetsialistidel ca 2-4 päeva. Edasi saate nautida kordi odavamat soojust, mille tootmisel hoitakse 24/7 silma peal. Täna on SW Energias katlamajade ümberehitamise järjekord ca 2 kuud. Üleminek gaasiküttelt põlevkiviõlile on otstarbekas ja tehniliselt võimalik alates 100kW võimsusega kateldest. Mõistlik on mõelda ette ning vabaneda vene gaasist lihtsalt ja stressivabalt olles seejuures eeskujuks kogu Euroopale.
SW Energia ehitas ümber ka kõik oma seni maagaasi peal olevad kaugküttevõrgud. Miks? Sest see on imelihtne ja proovime tarbijat kaitsta ülikõrgete soojahindade eest! Lisaks on tänaseks SW Energia abil rohkem kui 10 tööstusettevõtte katlamajad üle viidud maagaasilt põlevkiviõlile ja veel üle 5 objekti on töös.
SW Energia OÜ on võimeline kõikides Eesti kaugküttevõrkudes ja tööstustarbijate kasutuses olevad gaasikatlamajad õlikatlamajadeks ümber ehitama 2 kuu jooksul. Seejuures ei ole seadmeid vaja isegi omada. Neid on võimalik (veel) rentida. Me ei tea, kui pikaks ajaks õli ja gaasi hinnavahe selliseks jääb, kuid peale mahuti ja põleti vahetust jääb tulevikus mõlema kütuse kasutamise võimalus. Kokkuvõttes paraneb ja suureneb varustuskindlus. Klient võib vastavalt oma soovile igal hetkel üle minna teise kütuse peale. Ümberehituse kulud jäävad enamus kohtades mõne tuhande euro piiresse ja puuduva põleti ja mahuti rent on kuni mõnisada eurot kuus.
SW Energia OÜ pakub lahendust alates mahutite ja põletite rendist kuni kütuse tarne ja katlamajade hoolduseni. Kõik asjad ühest kohast!
Tarmo Saarts, SW Energia OÜ tegevjuht, dipl soojustehnika tase 8 insener soojusmajanduse erialal
Vadim Nogtev dipl soojustehnika tase 8 insener Soojusmajanduse ja Soojusseadmete käidu korraldamise erialal
Küsi lisa telefonil +372 5668 6539 või kirjuta vadim.nogtev@swenergia.ee
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas allkirjastas määruse, mille põhjal kompenseerib riik kodutarbijatele alates veebruari tarbimisest kaugkütte hinnatõusu. Hüvituse periood: veebruar ja märts 2022.a.
Kallinenud kaugkütte hinna kompenseerimine toimub samal põhimõttel nagu enamik teisi juba kehtivaid energiatoetuseid – tarbija hüvitise saamiseks midagi eraldi tegema ei pea, riik kompenseerib 65 protsenti hinnatõusust otse kaugkütte- ja haldusettevõtjatele ning tarbijad saavad selle võrra väiksema küttearve.
SW Energia klientidele on hüvitise summa nähtav iga kaugkütte piirkonna lehel.
Täpsem info energiakulude hüvitamise kohta leitav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.
Kaks aastat tagasi Abja-Paluoja neli üsna õnnetus seisus katlamaja ja kehva kaugküttetorustiku enda kätte saanud SW Energia OÜ võib ametlikult kuulutada, et kogu soojasüsteemi uuendamine, mis võttis ligi miljon eurot, on lõppenud.
Pikemalt kirjutas Abja-Paluoja kaugküttevõrgust ajaleht Sakala. Pildimaterjal nähtav SW Energia kodulehe galeriis.
SW Energia alustas augustis 2020.a. Abja-Paluojas kaugküttevõrgu kaasajastamist. Mahuka projekti eesmärgiks oli ühildada seni 4 eraldiseisvat katlamaja uute ühendtorustikega ning rekonstrueerida Kastani tänava katlamaja.
Ehitustööde tulemusena vahetati välja peaaegu 1800 m ulatuses vananenud torustikku. Vana ja halvas seisukorras olnud soojustorustiku lõigud asendati uue eelisoleeritud torustikuga. Tööde käigus kahjustada saanud haljastus ja asfaltteed taastati käesoleva aasta kevadel. Tänaseks on Abja-Paluojas valminud ka uus täisautomaatne hakkpuidukatlamaja, mis on keskkonnasõbralik, varustatud kõige kaasaegsema soojatootmise tehnoloogiaga ning toodab soojust taastuvenergiast, hakkpuidust. Seni toodeti Abja-Paluojas sooja 4 erinevas põlevkiviõlil töötavas katlamajas, mis ei olnud kuigi keskkonnasõbralik ega tõhus. Täna, mil kaugküttetorustik on rekonstrueeritud ja ühendtorustike abil üheks kaugküttevõrguks liidetud, toodetakse toasooja Kastani tänaval asuvas uues hakkpuidukatlamajas.
Kasutades kõige kaasaegsemaid tehnoloogiaid, sai siiani õliküttel töötavast Kastani tänava katlamajast biokütusel (hakkpuidul) sooja tootev katlamaja. Abja kaugküttevõrku ehk kortermajadele ja valla allasutustele toodab nüüdsest sooja Leedu firma Kalvis hakkpuidukatel. Kütusena kasutatav hakkpuit toodetakse madala kvaliteediga puidust või raiejäätmetest. Hakkpuitu tuuakse Abja-Paluoja katlamaja lattu korra nädalas. Siiani kasutusel olnud õlikatel jääb reservi. Reservkatel käivitub peamiselt 2 juhul: hakkpuidukatla rikke korral või soojatarbimise tipphetkel väga külmade ilmade puhul.
Uus katlamaja pakub ka tsentraalset sooja vett. Tänu soojuse efektiivsele ärakasutamisele on keskkütte baasil toodetud soe tarbevesi elektri- ja gaasiboileriga võrreldes ca 4 korda odavam. Keskmiselt on ühe korteri sääst aastas ca 300€. Täpsema info saamiseks soovitame SW Energia esindajaga ühendust võtta, kirjutades info@swenergia.ee
Abja-Paluoja kahe projekti kogumaksumuseks on ca 1 miljon eurot, millest ca 50% tuleb Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) ja ülejäänu investeerib SW Energia. Trassi ehitustöid teostas Metrx OÜ, katlamaja ehitas Kolmtex OÜ. Ehitustööde tulemusena muutus Abja-Paluoja kaugküttevõrk efektiivsemaks ja energiatõhusamaks.
Toasooja hind Abja-Paluojas aasta tagasi oli 73€/MWh. Tulenevalt katlamaja renoveerimisest ja soojusenergia tootmise üleviimisest biokütusele langes soojusenergia müügihind – alates septembrist on hinnaks 65,40€/MWh. Hindadele lisandub seaduses ettenähtud käibemaks.
Seoses SW Energia OÜ ja SW Kütus OÜ ühinemisega ning SW Energia OÜ muutunud registrikoodiga (uus registrikood 11963782) täiendasime ka soojusenergia ostu-müügilepingu üldtingimusi.
Alates 01.06.2021 kehtivad soojusenergia ostu-müügilepingu üldtingimused leiate SW Energia kodulehelt.
Hea Koostööpartner
Tänud, et olete olnud vahva koostööpartner SW Energia OÜ-le ja loodame, et meie koostöö kestab edasi ja saame üheskoos pakkuda esmaklassilisi teenuseid ja tooteid meie klientidele.
Anname teada, et 01.06.2021 tehti Äriregistrisse kanne, kus SW Energia OÜ (ühendatav ühing) ja SW Kütus OÜ (ühendav ühing) ühinesid.
Uus äriühing kannab ka edaspidi nime SW Energia OÜ, kuid muutunud on registrikood, uueks registrikoodiks palun märkige oma andmebaasides 11963782. Kindlasti peavad seda tegema need äriühingud, kes väljastavad meile e-arveid.
Kõik SW Energia OÜ (reg 10552918, kustutatud) õigused ja kohustused läksid üle uuele äriühingule, seega pole vaja ühtegi lepingut ümber sõlmida. Kui Teie soov on meievahelisi lepinguid uuendada, siis andke sellest teada info@swenergia.ee ja me võtame Teiega ühendust.
Kogu SW Energia tegevus, teenused, meeskond, omanikud ja kontaktandmed ei muutu, ehk endiselt leiate kõik meie kontaktid internetiaadressilt www.swenergia.ee ja kirjutada saab e-postile eesnimi.perenimi@swenergia.ee
Sooja suve soovides,
Mait Pärg
juhatuse liige
SW Energia OÜ
mait.parg@swenergia.ee
SW Energia alustas augustis Abja-Paluojas kaugküttevõrgu kaasajastamist. Mahuka projekti eesmärgiks oli ühildada seni 4 eraldiseisvat katlamaja uute ühendtorustikega ning läbi selle kohaliku kaugküttevõrgu energiatõhusamaks ja töökindlamaks muutmine.
Ehitustööde tulemusena vahetati välja peaaegu 1800 m ulatuses vananenud torustikku. Vana ja halvas seisukorras olnud soojustorustiku lõik asendati uue eelisoleeritud torustikuga. Torustike rekonstrueerimistööd tähendavad enamasti seda, et vana torustik kaevatakse mingi lõigu ulatuses lahti ning seejärel tuleb see demonteerida. Seejärel saab alustada uue eelisoleeritud torustiku paigaldamist. Tööde käigus kahjustada saanud haljastus ja asfaltteed taastatakse kevadel.
Käesoleva aasta (2021.a.) sügiseks valmib Abja-Paluojas uus täisautomaatne hakkpuidukatlamaja, mis on keskkonnasõbralik ning toodab soojust taastuvenergiast, hakkpuidust. Katlamaja ehitustööd algasid möödunud sügisel. Seni toodeti Abja-Paluojas sooja 4 katlamajas, mis ei olnud kuigi keskkonnasõbralik ega tõhus. Täna, mil kaugküttetorustik on rekonstrueeritud ja ühendtorustike abil üheks kaugküttevõrguks liidetud, toodetakse toasooja Kastani tänaval asuvas ajutises konteinerkatlamajas.
Kasutades kõige kaasaegsemaid tehnoloogiaid, saab siiani õliküttel töötavast Kastani tänava katlamajast biokütusel (hakkpuidul) sooja tootev katlamaja. Kütusena kasutatav hakkpuit on Eestis kohapeal puidu raiest tekkiv jääkmaterjal, mis on suurepäraselt kasutatav taastuv biokütus. Kodumaise kütusena annab see tööd kohalikele inimestele, kes väheväärtuslikust puidust hakkpuitu toodavad.
Abja-Paluoja kahe projekti kogumaksumuseks on ca 1 miljon eurot, millest ca 50% (479 990 eurot) tuleb Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) ja ülejäänu investeerib SW Energia. Trassi ehitustöid teostas Metrx OÜ, katlamaja ehitab Kolmtex OÜ. Ehitustööde tulemusena muutub Abja-Paluoja kaugküttevõrk efektiivsemaks ja energiatõhusamaks.
Alates 01.02.2021 muutuvad SW Energia OÜ soojusenergia ostu-müügilepingu üldtingimused. Üldtingimused nähtavad SW Energia kodulehel.
Soojusenergia hinna muudatusest teavitame kliente vastavalt kaugkütteseaduses ettenähtud korrale. Kaugkütteseadusega võimalik põhjalikumalt tutvuda Riigi Teatajas.
SW Energia täitis oma lubaduse ja rekonstrueeris Rakkes Metsa ning Staadioni tänava katlamajad. Projekti toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Kahe katlamaja ehitustööde maksumuseks kujunes üle 800 000 euro, millest ca 45 % (365 450 eurot) tuli toetusena Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.
SW Energia on olnud Rakke aleviku soojatootja juba alates 2016/2017 hooajast. Kuna senised katlamajad olid amortiseerunud ja ebaefektiivsed, alustas SW Energia käesoleva aasta aprillis Rakkes Metsa ja Staadioni tänaval asuvate katlamajade kaasajastamist. Kasutades kõige kaasaegsemaid tehnoloogiaid, said siiani gaasi- ja õliküttel töötavatest katlamajadest biokütusel (hakkepuidul) sooja tootvad katlamajad. Täna vastab nii Metsa kui ka Staadioni tänava katlamajade sisu kõige kaasaegsematele nõuetele ja on keskkonnasõbralikum kui kunagi varem. Lisaks jäid mõlemasse katlamajja ka reservkatlad (õlikatlad), mida kasutatakse remonttööde või äärmiselt külmade ilmade ajal.
Kütusena kasutatav hakkpuit on Eestis kohapeal puidu raiest tekkiv jääkmaterjal, mis on suurepäraselt kasutatav taastuv biokütus. Kodumaise kütusena annab see tööd kohalikele inimestele, kes väheväärtuslikust puidust hakkpuitu toodavad.
Katlamajade hakkepuiduga kütmisele üleviimine tähendab klientide jaoks stabiilsemat soojusenergia müügihinda (erinevalt gaasihinnast ei ole see sõltuv maailmaturu hinnast) ja puhtamat keskkonda (hakkepuidu CO2 heitmeks loetaks null). Samuti on hakkepuidumaterjali Eestis piisavalt ja seega tagatud soojatootmiseks vajaliku kütuse varustuskindlus.
Selleks, et kütteperioodil toasoe katlamajadest kõikide tarbijateni võrdselt jõuaks, on oluline lasta korrapäraselt hooldada kortermaja soojussõlm. Kui tundub, et radiaatorid on liialt külmad või hoopis kuumad, on tõenäoliselt põhjus maja soojussõlmes (kuhjunud setted ja ummistunud filtrid on kõige tavalisemad ning lihtsalt korda tehtavad põhjused).
Uutes katlamajades on nüüdsest valmidus toota ka sooja tarbevett – huvilistel palume ühendust võtta SW Energiaga, info@swenergia.ee
Rakke aleviku katlamajadest saavad toasooja nii korterelamud kui ka valla allasutused.
Tõhus Kaugküte
Rakke kaugküttepiirkonna efektiivsust tunnustas Eesti Jõujaamade ja Kaugkütteühing detsembris „Tõhus Kaugküte“ märgisega, mis tõendab kaugküttesüsteemi tõhusust ja taastuvenergia kasutust edastatavas soojuses. Täna on kaugküte tõhus, keskkonnasõbralik ja mugav soojusvarustuse viis.
Alates 13.11 2020 pakub SW Energia OÜ kõikidele Aruküla kaugküttevõrgu klientidele võimalust tarbida keskkütte baasil sooja vett.
Kraanivee soojendamine keskkütte baasil on kõige soodsam ja keskkonnasõbralikum viis lõppematu varuga sooja vee saamiseks, kuid selle võimaluse kasutamiseks peab maja torustik tehniliselt sobima.
Soe vesi ei saa järsku otsa, boiler ei võta enam ruumi, vee hind on tunduvalt soodsam ja vannituba on ka suvel soe ning kuiv. Üks oluline argument on muidugi hind. Kaugküttega vee soojendamine on endiselt ca poole odavam kui elektriga. Kuna suurema osa aastast kasutatakse vee soojendamiseks sedasama soojust, millega köetakse ka radiaatoreid, on sooja vee tootmine väga efektiivne. Tootmiskaod on väikesed ja nii ongi energia megavatt-tunni hind elektrist oluliselt odavam.
Üleminek elektriboilerilt annab võidu ka varustuskindluses: kui boilerivesi võib ajutise suurema tarbimise korral otsa saada, siis kaugküttekatlamaja soojendab vett pidevalt ja varustamine on tagatud 24/7. Kes kunagi šampoonise peaga tulutult dušikraani nuppe kruttinud, see oskab lõppematut sooja vee varu hinnata.
Kui teile pakub kaugküttebaasil soe tarbevesi huvi, siis võtke ühendust SW Energiaga.
Viimase kahe aastaga on Tabasalu kaugküttevõrguga liitunud tarbijatele toasooja hind alanenud üle 20%. 01. novembrist langes hind veelgi.
Tänavu suvest Tabasalu soojaga varustav SW Energia alustab peagi Tabasalu katlamaja ümberehitust täisautomaatseks hakkpuidu katlamajaks, mis on palju keskkonnasäästlikum ja loob eeldused toasooja alandamiseks ka tulevikus. Tabasalu kaugküttevõrku kuulub 27 korterelamut, lisaks vallamaja, kool, lasteaed, spordikeskus, raamatukogu, noortekeskus, tennisekeskus ja mitmed ärihooned. Soojuse müüja ja edastaja on vallale kuuluv Strantum OÜ, kuid sooja toodab alates tänavu 1. juulist sellekohase konkursi tulemusel SW Energia OÜ.
Paljudes Eesti piirkondades soojatootmisega tegelev SW Energia OÜ on enam kui 20-aastase kogemusega ettevõte, kes on keskendunud just väiksemate ja keskmise suurusega kaugküttepiirkondade arendamisele. Kokku toodab SW Energia tänapäevase ja keskkonnahoidliku tehnoloogiaga soojusenergiat 45 kaugküttevõrgus üle kogu Eesti, sellest suvest ka Tabasalus.
Uus ja keskkonnasäästlikum katlamaja
Kaugküttevõrgu tarbimiskindluse tõstmiseks ja soojakadude vähendamiseks renoveeris Strantum OÜ hiljuti enamiku Tabasalu soojatorustikust. Sellega panustati samal ajal nii keskkonnahoidu kui ka madalamasse soojahinda. Järgmine oluline samm on praegu gaasil töötava kohaliku katlamaja rekonstrueerimine ja üleviimine hakkpuidule. SW Energia on seadnud eesmärgiks rekonstrueerida praegune katlamaja 2021. aasta lõpuks. Uue, sooja tootmiseks hakkpuitu kasutava katlamaja ehitus nõuab mahukat investeeringut ja SW Energia on esitanud ka sellekohase toetusetaotluse Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Taotlusele positiivset vastust loodetakse saada lähema paari kuu jooksul ning ehitustöödega on kavas alustada kohe pärast seda. Peale selle, et uus katlamaja kasutab kütteks keskkonnasäästlikku hakkpuitu, on see täisautomaatne – automaatika annab võimaluse soojatootmist igal ajal distantsilt jälgida ja vajadusel korrigeerida. Ühtlasi tähendab see, et katlamaja on pidevalt ööpäevaringse jälgimise all ning ootamatustele või ka probleemidele reageerivad hooldustehnikud operatiivselt ja loetud tundide jooksul.
SW Energial on laiaulatuslik kogemus hakkpuidu kasutamisel – sooja toodetakse kokku enam kui 250 katlamajas ja puidul töötab neist 56, sealjuures on enamik ehitatud viimase kümne aasta jooksul. Hakkpuidu kasuks räägib kütuse stabiilsem hind ja kesk- konnasäästlikkus: hakkpuidu CO2 heitmeks loetakse null. Samuti on hakkpuidumaterjali Eestis piisavalt ehk tagatud on soojatootmiseks vajaliku kütuse varustuskindlus.
Hind suunaga alla
See, milline on kaugküttevõrkudes soojusenergia hind, on detailselt reglementeeritud ning lõpliku hinna peab kinnitama Konkurentsiamet, kes kontrollib, et hind oleks õiglane nii tarbija kui ka soojatootja seisukohast. Viimase kahe aasta jooksul on Tabasalus toasooja hind alanenud 21% ja novembris langes hind veelgi.
Uue katlamaja valmimine ja soodsamale kütteviisile üleminek mõjutab tarbijale positiivselt – toasoe läheb odavamaks ja ühtlasi ka stabiilsemaks, sest hakkpuidu hind ei ole nii kõikuv ja maailmaturuhinnast mõjutatud kui praegu kütteks kasutatava maagaasi hind.
SW Energia poolt energia tootmisel kasutatavad taastuvkütused ja tehnoloogiad aitavad kütustest võimalikult maksimaalselt soojusenergiat kätte saada ning hoiavad välisõhu puhtamana. Samuti aitab hoida energiahinda stabiilsena ning on sõbralik rahakotile.
SW Energia toodab ja edastab soojusenergiat ka Harku alevikus, kus uus hakkpuidukatlamaja valmis juba 2018. aasta lõpus. On kõnekas fakt, et Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing tunnustas Harku kaugküttepiirkonda möödunud aastal märgisega “Tõhus kaugküte”. Tunnustus osutab, et uue katlamaja rajamise toel teenindab piirkonna inimesi tõhus, keskkonnasäästlik, mõistliku hinnaga ja mugav soojavarustusviis. Sedasama kvaliteedimärgist on kavas taotleda ka Tabasalu uue katlamaja valmimise järel – nüüdisaegne soojusvõrk koos energiaallikatega annavad kindluse, et kodud on alati soojad.
Artikkel avaldatud ajalehes Harku Valla Teataja 28.10.2020
Kolmapäeval, 7. oktoobri õhtul toimus Elva valla ettevõtlusvaldkonna tunnustusüritus, kus anti üle tunnustused neljas kategoorias.
Aasta arendusprojekti tunnustuse sai SW Energia Puhja katlamaja. „SW Energia rajas 2019. aasta suvel Puhja alevikku uue kaugküttetorustiku ja täisautomaatse katlamaja, mille tulemusena paranes Puhja aleviku kaugküttevõrgus varustuskindlus ja vähenesid trassi soojakaod. Komisjon pidas sel aastal just seda projekti tunnustuse vääriliseks,” rääkis Vuks.
Täpsemalt saab toimunud ürituse kohta infot Elva valla kodulehelt.
SW Energia kinkis Saue vallas asuvale Haiba külale igihalja jõulupuu.
2018.a. lõpus valmis Haibal uus hakkpuidukatlmaja, mis oli suur samm küla ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Igihaljas jõulukuusk on järgmine samm. Selle asemel, et igal aastal metsast uus kuusk tuua, soovisid küla eestvedajad Haiba keskele ilusa kuuse hoopis istutada.
SW Energia andis soovi täitumiseks omapoolse panuse ja koostöös Saue valla ning Nurga Puukooliga sai augusti lõpus ilus kuuseistik Haiba külas mulda istutatud. Loodame, et sellest on rõõmu paljudeks aastateks.
SW Energia kinkis Raasiku vallale istikud kahe hiljuti valminud, Aruküla ja Raasiku katlamaja eest. Augustikuus sai teoks jugapuu heki istutamine Aruküla jäätmejaama viiva tee äärde. Valla haljastusspetsialistid said valida just neile sobivad ja meeldivad taimed.
Ühiste pingutuste tulemusena saab ühe tee äär 40 meetri ulatuses ja 65 istikuga rohelisem ja ilusam. Aruküla Jäätmejaam on Raasiku vallas uus ehitus ja selle piiramine rohelise kõrgema hekiga oli vajalik, et ümbritsevasse rohelusse paremini sulanduda. Jugapuud istutas OÜ Igavere Puukool.
SW Energia haldab Rakke kaugküttevõrku alates 2016.a. teisest poolaastast. Samm-sammult on siiani tehtud ettevalmistusi amortiseerunud Staadioni ja Metsa katlamaja renoveerimiseks. Nüüd saame oma plaanid tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusele teoks teha. Kahe katlamaja renoveerimise kogumaksumuseks on arvestatud 804 480 eurot, millest ca 45 % (365 450 eurot) tuleb toetusena Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.
2017.a sügisel sai Rakke kaugküttevõrgus teoks esimene suurem muutus: hoonetesse paigaldati uued kaugloetavad soojaarvestid. See tähendab, et soojaarved koostatakse ja väljastatakse vastavalt tarbitud soojusele (senised arved esitati aastaringselt fikseeritud summa alusel). 2018.a. kevadel sai Rakke kaugküttevõrk Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu aastakonverentsil „Tõhus kaugküte“ märgise. Märgis tõendab kaugküttesüsteemi tõhusust ning annab teada, et see soojusenergia on toodetud efektiivselt ja loodust säästvalt.
SW Energia alustas käesoleva aasta aprillis Rakkes asuvate katlamajade kaasajastamist. Mahukate rekonstrueerimistööde raames saavad uue sisu nii Staadioni kui ka Metsa tänava katlamaja. Praegu gaasi- ja õliküttel töötavatest katlamajadest saavad biokütusel (hakkepuidul) sooja tootvad katlamajad. Eesmärk on pakkuda oma klientidele usaldusväärset ja kulutõhusat energiateenust, mis samal ajal minimeeriks ka keskkonnamõjusid.
Ehitades Rakkesse taastuval hakkpuidul töötavad katlamajad, pole see mitte ainult samm rohelisema keskkütte poole, vaid ka samm stabiilsema hinna suunas.
Kütusena kasutatav hakkpuit on Eestis kohapeal puidu raiest tekkiv jääkmaterjal, mis on suurepäraselt kasutatav taastuv biokütus. Kodumaise kütusena annab see tööd kohalikele inimestele, kes väheväärtuslikust puidust hakkpuitu toodavad. Seda tekib kõikjal, kus raiet tehakse ja metsa majandatakse- puhastamata kraavipervedel kui võssa kasvanud põldudel.
Tarbijad ei pea enam kunagi kodusoojuse pärast muretsema, sest biokütusel töötavates katlamajades saavad olema ka reservkatlad (õlikatlad), mida rakendatakse äärmiselt külmade ilmade või hakkpuidukatelde remonttööde ajal.
Staadioni uus katlamaja ehitatakse olemasolevasse endisesse hakkepuidulao hoonesse, kus hakkavad paiknema nii katlamaja kui ka ladu. Praegusest Staadioni katlamajast jääb alles ainult kandev raudbetoonist karkass ja katus – kõik muu tuleb uus.
Metsa katlamaja hoone ehitatakse uus ja hakkepuidulaona kasutatakse olemasolevat hakkepuiduladu, mis ehitatakse ümber.
Rakke Niidu katlamaja on plaanis alates uuest hooajast edasi kütta põlevkiviõliga kuna hakkepuidukatel ja ladu on amortiseerunud ning seda me hetkel ei renoveeri.
Tööde käigus kahjustada saanud haljastus taastatakse pärast ehitustööde lõppu. Rakke katlamajade ehitustöid teostab Rapla Metall OÜ.
