2018

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu aastakonverentsil anti üle esimesed “Tõhusa kaugkütte” märgised, millega tunnustati 21 SW Energia kaugküttepiirkonda. Märgis tõendab kaugküttesüsteemi tõhusust ehk taastuvenergia või koostootmise osakaalu võrgu kaudu edastatavas soojuses.

Tõhus kaugkütte märgis annab teada, et see energia on toodetud efektiivselt ja loodust säästvalt.

2017

Töötame iga päev selle nimel, et katlamajade tööd efektiivsemaks muuta. Kvaliteetsete süsteemidega ehitatud ja korraliselt hooldatud katlamaja ei nõua esimesel kümnendil ühtegi lisainvesteeringut.

Just selline katlamaja Paikusel ongi – nutikas, tõhus ja suure kasuteguriga. Rõõmusõnumiks kohalike on septembrikuust langev sooja hind. Uuel kütteperioodil on soojusenergia megavatt tunni hinnaks 57,41€.

2016

Paikuse kaugküttetarbijatel on võrreldes teiste väikeste soojusvõrkudega unikaalne võimalus aastaringselt toota sooja tarbevett kaugküttest saadava soojusenergiaga. Tarbevee valmistamine soojussõlmes on ca kaks korda odavam kui soe vesi valmistada elektriboileriga.

Elektriga valmistatud soe vesi maksab 120 €/MWh;
kaugküttega valmistatud soe vesi 61,50 €/MWh

Soovitame kõigil elektriboileriga sooja tarbevee valmistajatel kaaluda kaugkütte kasutamist sooja tarbevee valmistamiseks.

Kasutades kaugkütte võrgus toodetud sooja tarbevett, väheneb soojusenergia hind küttele.

2014

2014 aastal valmis rekonstrueeritud Paikuse katlamaja. Saavutasime tänapäevastele nõuetele vastava soojuse tootmise ja jaotamise efektiivsuse.

Edaspidi on kavas töösse rakendada soojusarvestite kauglugemissüsteem.

2012

2012 aasta novembris lõppesid ehitustööd ja kütmist alustas uus puiduhakkekatel. Loobusime põlevkiviõli kasutamisest, eeskätt viimase kõrge hinna tõttu. Gaasi kasutamise võimalus on säilinud ja gaasi kasutame soojuse tootmiseks vaid puiduhakkekatla hoolduse ja remondi ajal. Hakkepuidukatlamaja ehitas SW Energia OÜ 0mavahendite arvelt.

2011

2011 sügiseks said rekonstrueeritud kõik Paikuse kaugküttetrassid. Trassid vastavad tänapäevastele nõuetele. Kaod soojustrassides vähenesid ca 11% ning säästsid aastas 2474 tonni CO2 ehk 850 tonni põlevkiviõli.

Keskkonnainvesteeringute keskus toetas trasside rekonstrueerimist 50% ulatuses projekti maksumusest.

2011

2008 liitus Paikuse katlamaja maagaasitrassiga. Lisaks põlevkivikütteõlile võeti kütusena kasutusele maagaas.
Soojusenergiat toodeti ühest või teisest kütteliigist sõltuvalt sellest, kumb on soodsam.

1999

1999 alustas tegevust SW Energia OÜ. Katlamaja viidi auru pealt vee peale, nelja toru süsteem asendati kahe toru süsteemiga. Kaugküttesüsteemi liideti politseikool.
Koostöös valla ja tarbijatega ehitati majade alla soojussõlmed, mis võimaldavad igal majal sõltumata katlamajast oma tarbimist reguleerida. Sooja tarbevee andmine suveperioodil viidi pidevaks.

1970

1970 valmis Paikusel Pärnu Eksperimentaal Maaparanduskolonnil katlamaja, ladu, kontor ja garaaž.
Katlamajas töötasid aurukatlad, soojust jaotati neljatorusüsteemiga, sooja tarbevett sai tarbija vaid mõnel päeval nädalas.